Elio Di Rupo

Allikas: Vikipeedia
Elio Di Rupo (2003)
Elio Di Rupo (2012)
Elio Di Rupo allkiri (2011)

Elio Di Rupo (sündinud 18. juulil 1951 Hainaut' provintsis Morlanwelzi vallas Morlanwelz-Mariemontis) on itaalia päritolu prantsuskeelne Belgia poliitik. Ta oli 6. detsembrist 2011 kuni 11. oktoobrini 2014 Belgia peaminister.

Ta oli alates 16. septembrist 1999 kuni peaministriks saamiseni 6. detsembril 2011 ning on alates 22. juulist 2014 prantsuskeelse Sotsialistliku Partei esimees.

Elio Di Rupo on lõpetanud Mons-Hainaut' ülikooli. Tal on doktorikraad keemias.

Aastatel 1987–1989 oli ta parlamendi alamkoja liige, 1989–1991 Euroopa parlamendi liige, seejärel kuni 1995. aastani senati liige ja pärast seda kuni 2000. aastani uuesti alamkoja liige. Aastatel 19921994 oli ta Valloonia haridusminister (aastast 1993 ka audiovisuaalsete kunstide minister), seejärel 23. jaanuarist 1994 kuni 23. juunini asepeaminister ning kommunikatsiooni- ja riigiettevõtete minister Jean-Luc Dehaene'i esimeses valitsuses ja 23. juunist 1995 kuni 12. juulini 1999 Belgia asepeaminister ning majandus- ja telekommunikatsiooniminister Jean-Luc Dehaene'i teises valitsuses, 15. juulist 1999 kuni 4. aprillini 2000 ja 6. oktoobrist 2005 kuni 20. juunini 2007 oli ta Valloonia peaminister. Alates 8. oktoobrist 2000. aastast on ta Monsi linnapea.[1]

Ta oli esimene avalikult homoseksuaalne Euroopa Liidu riigi valitsusjuht.[2].

Lapsepõlv ja õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Elio Di Rupo sündis 18. juulil 1951. Morlanwelz-Mariemontis. Tema itaallastest vanemad olid tulnud Belgiasse 1947. aastal Itaalia ja Belgia vahelise lepingu raames[3]. Tema perekond on pärit Abruzzo maakonnast San Valentino in Abruzzo Citeriore vallast[4]. Juulis 1952 hukkus tema isa autoõnnetuses. Ema kasvatas üksinda seitset last. Vaese perekonna laps sai varakult aru, et saab oma tuleviku rajada ainult haridusele. Ta sai Monsi Ülikoolist doktorikraadi keemias. Hiljem oli ta selles ülikoolis haldusnõunik.

Õpingute ajal hakkas noorel Elio Di Rupol kujunema poliitiline teadlikkus. Hiljem astus ta Sotsialistlikusse Parteisse, mis tema sõnul vastas tema sotsiaalse õigluse ja indiviidi vabaduse ideaalidele.

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Di Rupo nimetanud end ateistiks, ratsionalistiks ja vabamüürlaseks.[5]

Ta räägib vabalt itaalia, prantsuse ja inglise keelt. Pärast peaministriks saamist on tema hollandi keele oskus mõnevõrra paranenud.[6]

Aastal 1996 süüdistati Elio Di Rupot Dutroux' kohtuasja taustal pedofiilias; süüdistus osutus alusetuks[7]. 1996. aastal küsisid tänaval jälitanud ajakirjanikud De Rupolt, kas ta on gei. Ta vastas: "Jah. Mis siis?"[5] Di Rupo rääkis avalikult oma homoseksuaalsusest[8]. Belgias oli ta üks esimesi kõrgetasemelisi poliitikuid, kes seda tegi.[9].

De Rupo on esimene iseseisva riigi valitsusjuht, kes on avalikult gei[10], ja Jóhanna Sigurðardóttiri järel teine valitsusjuht, kes on avalikult homoseksuaalne[11].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elio Di Rupo
  2. Pierre-Olivier Gerdolle. Belgique: le politicien gay Elio Di Rupo chargé de former un gouvernement, Têtu.fr, 18. mai 2011.
  3. Lepingule kirjutati alla 23. juunil 1946. Di Rupo päritolust räägib põhjalikumalt artikkel: Marc Vanesse, Alain Dewez. ELIO DI RUPO : UNE VIE QUI FILE A CENT NOEUDS LE FILS SPIRITUEL DE DIEU EN OUBLIE SON MANTEAU L'INDIEN QUI REFUSE DE MARCHER.., lesoir.be, 17. aprill 1997.
  4. Jean-Pierre Stroobants. Avec Elio Di Rupo, la Belgique veut croire au conte de fées, lemonde.fr, 5. detsember 2011.
  5. 5,0 5,1 Jackson, Patrick (5. detsember 2011). "Profile: Elio Di Rupo". BBC News (Bbc.co.uk). Vaadatud 24. august 2017. 
  6. "Elio Di Rupo is tweetalig (zegt zijn leraar Nederlands)". Knack.be. 12. august 2012. Vaadatud 12. veebruar 2013. 
  7. Marie-Thérèse Coenen, Serge Govaert, Jean Heinen. L’État de la Belgique : 1989-2004 : quinze années à la charnière du siècle, De Boeck 2004, lk 151.
  8. Intervjuu, comingout.free.fr]. "Aga see, et ma seda tunnistasin ja sellest avalikult rääkisin, oli ilmselt eeskujuks. Ma sain tohutu palju kirju noortelt inimestelt, kes ütlesid, et see võimaldas neil lihtsamini vanematele vastu seista, sest nende arvates tähendas gei olemine tahes-tahtmata ühiskonnast pagendatud olemist. Ja sellepärast, et ma seda rääkisin, ei saanud vanemad enam öelda, et geid on väärtusetud."
  9. V.R. Le premier coming-out public d'un homme politique, lalibre.be, 25. aprill 2001}}
  10. Broverman, Neal (6. detsember 2011). "World's First Full-Time Gay Male Leader: Belgium's Elio Di Rupo". The Advocate. Vaadatud 24. august 2017. 
  11. Thibaut Temmerman. La Belgique a (enfin) un nouveau Premier ministre… et il est gai, etremag.com, 5. detsember 2011.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]