Elektrooniline võimendi

Allikas: Vikipeedia

Elektrooniline võimendi on elektrisignaali võimsust suurendav võimendi. See saavutatakse toiteallikast võetava energia väljundisse juhtimisega, matkides sisendsignaali kuju, aga suurendades amplituuti.[1][2]

On olemas suures koguses erineva otstarbe jaoks mõeldud elektroonilisi võimendeid. Võimendi võib olla nii üksik aktiivkomponent kui ka suur süsteem, näiteks pillivõimendi.

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektroonikas kasutatakse kahte põhilist tüüpi võimendeid. Transistorvõimendi puhul on võimendavateks komponentideks transistorid, mistõttu seda tüüpi võimendid on üldjuhul väiksemad ja ökonoomsemad.[3] Lampvõimendi võimendavad komponendid on elektronlambid, mistõttu, tänu kasutatavale tehnoloogiale, on lampvõimendid tavaliselt on suuremad ning energia-aplamad.

Võimendi üheks parameetriks on väljundvõimsus, mida mõõdetakse vattides. Lisaks ka võimendus, mida mõõdetakse detsibellides.

Võimsusvõimendi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võimsusvõimendi on suurema võimsuse jaoks mõeldud võimendid.[4] Võimsusvõimendid on tavaliselt võimenditeahela lõpus. Suure võimsuse tõttu pööratakse nende puhul ka rohkem tähelepanu kasutegurile. Kasuteguri arvestamise tõttu on välja arendatud palju erinevaid võimendiklasse.

Võimsusvõimendeid kasutatakse näiteks helivõimendites heli võimendamiseks, raadiosignaalide võimendamiseks ja servomootorite juhtelektroonikas.

Klass A[muuda | redigeeri lähteteksti]

A klassi võimendi

A klassi võimsusvõimendi koosneb ühest transistorist, mida juhitakse tema lineaarses regioonis. Üks transistor võimendab signaali mõlemat polaarsust. Kasutades induktiivset väljundi sidestamist on kõige suurem võimalik kasutegur 50%. Tavalise mahtuvusliku sidestamise puhul, aga ainult 25%.

Klass B[muuda | redigeeri lähteteksti]

B klassi võimendi

B klassi võimsusvõimendi koosneb ühest transistorist, mida juhitakse tema lineaarses regioonis. Erinevalt A klassi võimendist võimendatakse ainult signaali ühte polaarsust. Sellisel võimendil on küll suur signaali moonutus, aga kasutegur on juba maksimaalselt 78,5%. Üksikut B klassi võimendit kasutatakse harva ja enamasti on see osa suuremast süsteemist.

Klass AB[muuda | redigeeri lähteteksti]

AB klassi võimendi

Klass AB võimendi koosneb kahest transistorist, millest mõlemad võimendavad ühte poolt signaalist. See tagab väikese moonutuse ja hea kasuteguri. Ideaalseid komponente kasutades ei ole signaali puudumisel jõudevoolu. Reaalselt on transistorid eelpingestatud niiviisi, et signaali puudumisel juhivad mõlemad väljundit.

Klass C[muuda | redigeeri lähteteksti]

C klassi võimendi

C klassi võimendi koosneb ühest transistorist ja võimendab ainult osa positiivsest sisendsignaalist. Moonutus on küll väga suur, aga võimalik on kasutegur kuni 90%. Klass C võimendit kasutatakse tavaliselt raadiosaatjates kandevsageduse võimendamiseks. Sisendsignaal lülitab transistori sisse, mille peale hakkab see sobitatud lainetakistusega koormusesse vooluimpulsse saatma.

Klass D[muuda | redigeeri lähteteksti]

D klassi võimendi plokkskeem

D klassi võimendis muundatakse sisendsignaal digitaalseteks kõrgema pingega impulssideks. Pulsside keskmine võimsus on otseses suhtes sisendsignaali hetkeamplituudiga. Väljundpulsside sagedus on tavaliselt kümme või rohkem korda suurema sagedusega kui võimendatava signaali kõige kõrgem sagedus. Väljundsignaalis on spektraalseid komponente, mida sisendsignaalis ei esine, seetõttu filtreeritakse väljundit madalpääsu filtriga. Tekkinud väljundsingaal on sisendsignaali võimendatud koopia.[5]

D klassi võimendi on keerulised, aga nende kasutegur on kuni 100%.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. võimendi. Kasutatud 13.02.13.
  2. Võimendi. (JPG) Kasutatud 13.02.13.
  3. TRANSISTORVÕIMENDI. (PDF) Kasutatud 13.02.13.
  4. Võimsusvõimendid. (PDF) Kasutatud 13.02.13.
  5. Jun Honda, Jonathan Adams. Class D Audio Amplifier Basics. (PDF) Kasutatud 2013-03-15. (Inglise)