Eestimaa Põllumajanduse Selts
Eestimaa Põllumajanduse Selts (nimetatud ka Eestimaa Põllumajanduse Ühing; saksa keeles Estländische Landwirtschaftliche Gesellschaft, Estländische Landwirtschaftliche Verein) oli Eestimaal 1839 asutatud selts[1].
Seltsi eesmärk oli kõigi Eestimaa põllumajandusharude ja nendega seotud tehniliste käsitööalade edendamine, kusjuures esijoones peeti silmas nii Eestimaa talupoegade majanduslikku olukorda kui ka nende vahekorda mõisnikega.
Põhikirja kohaselt asutasid seltsi Tallinnas 9. märtsil 1839 Sagadi mõisnik, Eestimaa Rüütelkonna sekretär ja Eestimaa maanõunik aastail 1839–1883 Eduard von Fock, Koigi mõisnik Otto Magnus von Grünewaldt[1] ja dr Carl Hueck (1811−1889). Otto Magnus von Grünewaldt oli 1839–1848 ka seltsi esimees.
Seltsi haru- ehk tütarseltsid olid: Läänemaa Põllumajanduse Selts (1872), Läänemaa Põllutöö ja -Töönduse Edendamise Selts (1896), Virumaa Põllumajandusselts (1869), Koeru Põllumajanduse Selts, Väike-Maarja Põllumajanduse Selts (1896), Rapla Põllumajanduse Selts ja Viru-Nigula Põllumajanduse Selts (1898)[2].
Seltsil oli Virumaal Veltsi mõisas kontroll-laboratoorium, mis hiljem viidi Tallinna, kus see tegutses 1912-1917[1].
Aastast 1896 korraldas selts Tallinnas iga-aastasi Eestimaa põllumajanduse ja käsitöö näitusi[3].
Seltsi esimehed[muuda | muuda lähteteksti]
- 1839–1848, Otto Magnus von Grünewaldt Koigi mõisast[4]
- 1848–1857 krahv Alexander von Keyserling (1815–1891) Raikküla mõisast,
- 1857–1860 Alexander von Grünewaldt (1805–1886) Esna mõisast,
- 1860–1863 vabahärra Constantin von Ungern-Sternberg (1815–1872) Harku mõisast,
- 1863–1876 parun Bernhard von Uexküll (1819–1884) Vigala mõisast,
- 1876–1879 krahv Alexander von Keyserling (1815–1891) Raikküla mõisast,
- 1878–1886 parun Eduard von Maydell (1830–1899) Paasvere mõisast,
- 1886–1893 Georg von Grünewaldt (1835–1901) Koigi mõisast,
- 1893–1895 krahv Leo von Keyserling (1849–1895) Raikküla mõisast,
- 1895–1904 Walter von Grünewaldt (1843–1930) Esna mõisast,
- 1904–1905 Walter von Samson-Himmelstierna (1855–1924) Tuula mõisast,
- 1905–1907 parun Otto von Budberg (1850–1907) Vanamõisa mõisast,
- 1907–1916 parun Theodor Pilar von Pilchau (1858–1916) Valgu mõisast,
- 1918–1920 Arthur von Grünewaldt (1868–1929) Triigi mõisast
- 1920–1925 Eduard von Bodisco (1863–1940) Kasari mõisast[5]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Akadeemiline Põllumajanduse Selts (asutatud 1920)
- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
- Saaremaa Põllumajanduslik Selts (asutatud 1818)
- Eestimaa Põllumeeste Keskselts, Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts
- Eestimaa Aiandusselts
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Karl Annuk, Taimekasvatuslikust katsetegevusest Eestimaal ja Põhja-Liivimaal XIX sajandil ja XX sajandi kahel esimesel aastakümnel (vaadatud 27.10.2015)
- ↑ Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 59
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
- ↑ Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 38
- ↑ Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 50-51
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Fond 134 – Eestimaa Põllumajandusühing (1026 säilikut), Eesti Ajaloomuuseum (EAM)