Eesti sõjalennundus
 |
Eesti Lennuvägi sai alguse 21. novembril 1918. Eesti lennuväe loomisele eelnes iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamine sama aasta 24. veebruaril. Esialgu oli lennuvägi lennukiteta.[1]
Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
1918[muuda | muuda lähteteksti]
21. novembril moodustati inseneripataljoni koosseisus esimene Eesti lennuväeüksus lennupoolrood leitnant A. Roosiga eesotsas. Seda päeva võib lugeda Eesti lennuväe sünniks. [1]
15. detsembril sai sellest Lennurood, milles teenisid neli lendurit, üks lendurvaatleja ja mõned motoristid. Lipnik Arnold Under sai rooduülem olla vaid 24 tundi, mille järel läks juhtimine üle alamkapten Jüri Otsale. Lennukeid üksusel ei olnud. Aerodroomi juurde kuulus neli puitangaari, kolm väiksemat maja, hoonetest veel kaks talli, kaks ladu, üks kuur, üks töökoda ja lagunenud köök. Väikeses Miinisadamas oli merelennuangaar (vesilennukite angaar), kuurid ja üks laudadest ehitatud väike elumaja. Tartus oli sakslaste rajatud aerodroom. Ehitised olid kõik rüüstatud ja nende kasutuskõlblikuks muutmiseks kulus palju tööd. [1]
1919[muuda | muuda lähteteksti]
30. jaanuaril sooritasid kahe Georgi ristiga autasustatud lendur Karl Haas ja motorist Johann Kelk Narva kohal proovilennu punaväelastelt 11 päeva varem sõjasaagiks saadud Farman F-30-ga, mis oli esimene Eestis registreeritud lennuk. [1]
Aasta varem koos lätlase Sumanisega Moskva revolutsioonilise lennusalga asutanud punalendur Rudolf Piir oli 1. veebruaril sunnitud tegema hädamaandumise Võõpsus ning jätma maha oma Sopwith 1½ Strutter tüüpi lennuki, mida samal suvel hakati kasutama Eesti lennuväe esimese õppelennukina.[1]
15. veebruaril heitsid lendur-luuraja lipnik Jakob Tillo ja sõjaväelendur lipnik Karl Haas Narva-tagustele punaväe käes olevatele küladele lendlehti ning seitse pommi kogukaaluga 31 kilogrammi.[1]
1. märtsil moodustati Lennuroodust lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulusid viis lendurit, kaks lendurvaatlejat ja kaks motoristi. Lennukeid oli paberite järgi neli, lennukõlblikke vaid üks – Farman F-30. [1]
18. juunil lasti lipnik Arnold Underi lennuk Valga kohal nelja pihta saanud lasuga alla, hiljem selgus, et seda tegi kogemata Eesti oma sõdur. Kolm päeva hiljem ilmus Võnnu tee ääres Eesti sõdurite seisukohtadele Saksa luurelennuk, mis pärast mitut katset alla tulistati ja sõjasaagiks võeti. [1]
1919. aasta 15. augustil sooritasid lipnik Karl-Friedrich Haas ja alamleitnant Jaan Schultz esimese lahinglennu Kagurindel. 17. augustil viskasid nad Ostrovi linna vaksalile ning sillale 13 pommi kogukaaluga 62 kilogrammi. Järgmisel päeval heitsid nad vaksalile ja sillale neli pommi kogukaaluga 53 kilogrammi. [1]
1. septembril moodustati Eesti lennuüksustest Lennuvägi. See koosnes kahest diviisi lennusalgast, merelennusalgast ning tehnika- ja õppejaoskonnast ehk lennukoolist. Diviisi lennusalkadel oli septembri alguses kuus, merelennusalgal kaks ja õppejaoskonnal üheksa lennukit. Kapten Jüri Ots jätkas Lennuväe juhina. [1]
11. oktoobril alustas kindral Judenitš pealetungi Peterburi suunas kell 5.50 hommikul kahe lennukiga sooritatud õhurünnakus Jamburgile. Neilt visati alla kaheksa pommi ja aeti kuulipildujatulega laiali vastase moonavoor. Selle operatsiooni käigus said Eesti üksused sõjasaagiks ühe täiesti korras vesilennuki, kaheksa suurtükki ja üle kümne kuulipilduja. [1]
6. novembril sooritasid lendur K. Haas ja lendurvaatleja J. Schultz luurelennu Vana Nursi lennuväljalt Pihkva ümbrusse. See lend jäi Vabadussõja viimaseks. Kokku sooritasid Eesti lendurid Vabadussõjas 24 rindelendu. Karl Haasi arvele läks neist 22. Kuus korda oli tal lendurvaatlejana kaasas Jakob Tillo, 16 korda Jaan Schultz. [1]
Aasta lõpuks oli Eesti lennuväel 37 lennukit, neist kuus vesilennukit, mis polnud just kõige kaasaegsemad, oli lennukipark siiski üsna ajakohane ning lubas lootusrikkalt tulevikku vaadata ka juhul kui järgnevatel aastal oleks tulnud sõda jätkata. Puudust tunti eelkõige personalist, kuid neid juba koolitati ja oldi üsna kindel nende ülesannete täitevalmiduses. [1]
1920[muuda | muuda lähteteksti]
29. juunil võeti tehnikajaoskonnas arvele kolm Loodearmeelt saadud hävituslennukit Nieuport ja kaks luurelennukit R.E.8. Vaid 24 Inglismaalt hangitud luure- ja vesilennukit olid päris korralikud. Lennukeil R.E.8 lendamine oli juba Esimese maailmasõja lõpuaastail olnud keelatud nende ilmse eluohtlikkuse tõttu. [2]
Augustis likvideeriti Lennuvägi ja selle asemele moodustatakse Lennurood. 15. septembril tagandati kapten Jüri Ots Lennuroodu ülema kohalt, sest tema alluvad on vedanud lennukitel salapiiritust Soome. [2]
Lennukite maandumisalad 1920. aasta lõpuks[muuda | muuda lähteteksti]
Lennuroodule kuuluvad lennuväljad[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinnas Lasnamäel lennuväli viie angaari ning kõrvalhoonetega.
- Tartus Raadi mõisa väli kahe angaariga.
- Sangaste ülesküntud mõisaväli koos angaariga.
- Võrus Vana-Nursis ülesküntud väli koos mõisa kuuriga.
- Vaivaras eravalduses oleval territooriumil asetseb sõja ajal ehitatud angaar.
- Narvas Tallinna maantee ääres sõjaaegne aerodroom. [1]
Merelennukite maandumisalad[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinnas Väikeses Miinisadamas,
- Haapsalus Holmis,
- Narva-Jõesuus,
- Kihelkonnas Papisaarel,
- Hiiumaal Kõrgesaarel. [1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti sõjalennukite loend (1918–1940)
- Eesti Lennundusmuuseum
- Tallinna vesilennukite angaarid
- Eesti tsiviillennukite loend (1921–1940)
- Aeronaut