Jüri Ots

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Jüri Ots (18. veebruar 1889 Laiuse8. august 1972 Enköping) oli Eesti sõjaväelane (kapten), lendur ja lennundustegelane (VR I/3).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli rätsep Karl Otsa ainukene laps, isa surma tõttu jäi varakult ema kasvatada. Ema pidas Vaimastvere vallas Sarapuu kõrtsi ning püüdis pojale anda võimalikult hea hariduse. Jüri Ots lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli ning õppis seejärel kaks aastat Tartu ülikooli keemiateaduskonnas. 1909. aastal asus õppima Peterburi Polütehnilises Instituudis mehaanikat. Esimese maailmasõja puhkedes läbis samas instituudis toimunud lennunduse teoreetilise kursuse ja 1915. aastal asus vabatahtlikult sõjaväeteenistusse. valides teenistuskohaks merelennuväe. Õppis Bakuu merelennukoolis ning sooritas merelenduri eksami 1917. aastal Petrogradis. 1918. aasta algul naasis Eestisse.

Asus teenima 1. Eesti jalaväediviisis, määrati alul Eestimaa Päästekomitee adjutandiks, hiljem diviisi staabiülema adjutandiks. Kuigi Saksa okupatsioonivõim saatis diviisi laiali, jäi ta Eestisse. Vabadussõja puhkedes asus Ots uuesti tegevteenistusse ning ta määrati 1918. aasta novembris lennuväeroodu ülemaks. Seejärel oli ta erinevaid nimetusi kandnud lennuüksuse ülem kogu Vabadussõja jooksul. Eesti lennuväe loomisel ülesnäidatud teenete eest annetati talle Vabadusristi I liigi 3. järk.

Jüri Ots vabastati lennuväeroodu ülema kohustest 1920. aasta septembris. Teenis seejärel veel kuni 1922. aastani merelennusalgas lendurina. Lahkus sõjaväeteenistusest 1922. aasta aprillis, kui ta palgati eelmisel aastal loodud Eesti Õhusõidu Aktsiaseltsi Aeronaut tegevdirektoriks. Tegutses sel ametikohal kuni firma tegevuse lõpetamiseni 1927. aastal. Elas seejärel Vabadussõja ajal ülesnäidatud teenete eest autasuks saadud talus ja tegeles põllumajandusega, muuhulgas ka kalkunikasvatusega. Eesti lennuliinide aktsiaseltsi Ago loomisel 1939. aastal võeti Jüri Ots seltsi tööle, kus ta korraldas lennutegevust. Pärast Nõukogude Liidu korraldatud juunipööret Eestis vallandati ta teenistusest, uus võim likvideeris aktsiaseltsi samal 1940. aastal.

Põgenes sõja ajal 1944. aastal Saksamaale, kust hiljem õnnestus edasi siirduda Rootsi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]