Eesti rahvusloom
Eesti rahvusloom on hunt.
Hunt kuulutati Eesti rahvusloomaks Eesti Rahvusraamatukogus loodusõhtul jüripäeval, 23. aprillil 2018[1]. Rahvuslooma kuulutas välja Aleksei Turovski. Väljakuulutajate ja toetajate seas olid ka Valdur Mikita, Marju Kõivupuu, Laura Kiiroja ning Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted Liviko, Olerex, Karu Katus.
Hunt valiti rahvusloomaks koostöös loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega: Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni, Eesti Geograafia Seltsi, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu, Tallinna Loomaaia, Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ja Botaanikaaia, Eesti Loodusmuuseumi, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu, ETV saate "Osoon", Looduskalendri, MTÜ Aasta Looma, Eesti Loodusturismi Ühingu, Looduse Omnibussi, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi, Folkloorinõukogu, Hiite Maja, Vereta jahi, Eesti Siberi Husky Ühingu, MTÜ Organic Estonia, MTÜ Roheliste Rattaretke, Alaska Malamuutide Liidu, Kelgukoerte Klubi Baltospordiga.
Eesti looduses elab umbes 200 hunti. Hunt on eesti rahvapärimuse populaarsemaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt loitse ja rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa metsikute ja puutumatute loodusmaastike väärtustamisele, kuna hunt on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike.
Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvuslooma valimise eellugu sai alguse 2012. aasta kevadel Looduse Omnibussi korraldatud loodusõhtul Rahvusraamatukogus, kus esines hundiuurija Ilmar Rootsi ettekandega hundist ning kus ürituse lõpul tegid õhtujuhid eesotsas Jaan Riisi ja Hanno Zingeliga ettepaneku valida hunt Eesti rahvusloomaks. Eesmärgiga, et Eesti saaks endale ühe metsaga seotud rahvussümboli ning et paraneks suhtumine looma, keda meie esivanemad sügavalt austasid. Sügisel 2012 arutasid loodushoiu, hariduse ja metsandusega seotud looduskaitsjad avalikkuse valmisolekut valida Eestile rahvuslooma, aga Looduskalendri eestvedaja Gennadi Skromnovi ettepanekul otsustasid esialgu hakata valima igal aastal aasta looma. Esimeseks aasta loomaks valiti 2013. aastal hunt. Järgneva viie aasta jooksul (2013–2018) otsiti rahvuslooma ideele kandepinda paljude seltside ja liitude seas. Kampaaniat vedas MTÜ Aasta loom eesotsas loodusajakirjanik Helen Arusooga. Ettevõtmine oli edukas, ideed toetas lõpuks 23 mõjukat institutsiooni ja kolm Eesti ettevõtet ning 2018. aasta kevadel kuulutati hunt rahvusloomaks.[2]
Rahvahääletus
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Enne rahvuslooma väljakuulutamist korraldati Eesti Jahimeeste Seltsi poolt rahvahääletus, kus kandidaatideks olid mäger, kobras, siil, rebane, hunt, metskits ning suurem osa valijaid eelistas rahvusloomana siili, kuid hääletuse lõppfaasis hakati üksikutelt IP-aadressidelt andma sadu hääli, mistõttu hääletus katkestati ja kuulutati ebaõnnestunuks.[3] Ka Õhtulehe korraldatud rahvahääletusel eelistati rahvusloomana siili.[4][5][6]
Eesti rahvusloom hunt (pöördumise tekst)[7]
[muuda | muuda lähteteksti]"Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.
Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet. Ta on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid. Samavõrra oluliseks on hunt tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Kui tekitada pingerida, millised metsloomad on rahvapärimuses esiplaanil, siis hõivab ülekaalukalt esikoha hunt.
Hunt on väga hea vastupidavusega, sitke ja äärmiselt nutikas. Hunt on ellujääja. Ta on julge oma pere ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Hundid hindavad privaatsust ‒ tahavad, et neid rahule jäetaks. Hundid austavad oma vanemaid ja armastavad oma peret. Hunt on karismaatiline. Need kõik on põhjused, miks hunt sobib rahvusloomana Eestit ja eestlasi sümboliseerima.
Hundi kui rahvuslooma poolt räägib ka tõsiasi, et siiani ei ole meie rahvusmärkide hulka arvatud ühtegi metsaga seotud liiki. Suitsupääsuke, rukkilill ja pääsusaba seostuvad eeskätt põllundusliku talupojakultuuriga, rahvuskala räim ja rahvuskiviks valitud paekivi merega. Nii oleks hundi rolliks rahvusliku sümbolina tasakaalu loomine põllu- ja metsaelu vahel, mis on kujundanud eesti kultuuri olemusliku palge pikkade sajandite vältel.
Hunt on universaalne indikaatorliik: ta mõõdab nii metsa tervist kui peegeldab eestlaste arusaama looduse terviklikkusest. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame ka looduse toimimist."
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hunt rahvusloom
- ↑ ""Osoon"".
- ↑ Ratt, Toimetas Silja. "Häkkerid kukutasid rahvuslooma valimise läbi". Loodus. Vaadatud 19. juunil 2023.
- ↑ Varik, Lauri (24. aprill 2018). "Mati Kaal ei mõista, miks rahvuslooma üldse valiti". ERR. Vaadatud 18. juunil 2023.
- ↑ "Juhtkiri. Austust, palun!". Paberleht. 26. aprill 2018. Vaadatud 18. juunil 2023.
- ↑ "Aita valida Eestile rahvusloom!". Forte. 12. aprill 2018. Vaadatud 18. juunil 2023.
- ↑ Rahvusloom hunt
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rahvusloom hunt
- Osoon: Hunt ETV, 23. aprillil 2018