Eesti järved

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Väikene Saarjärv Antsla vallas
Varstu paisjärv Varstu vallas
Kubija järv Võru linnas
Lavatsi järv Mäksa vallas

Eesti järved on Eesti territooriumil asetsevad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega. Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha.[viide?]

Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt viies (maailmas viienda kümne lõpus).

Valdav osa Eesti järvedest on madalad: enamasti alla 10 meetri; sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).

Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.

Enamik Eesti järvi on tekkelt mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.

Riikliku vaatluse alla kuuluvad: Peipsi järv, Võrtsjärv ja kaheksa väikejärve, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Uljaste järv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurlaht.

Eesti järvetüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Järvetüübid

Praegu jaotakse Eesti järved tüpoloogia järgi 12 tüübiks: [1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. I. Ott & T. Kõiv. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Tallinn, 1999

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]