Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eesti eesistumise aegne eriesindaja Matti Maasikas (vasakult esimene) Saksamaa ja Baltimaade välisministrite kohtumisel 2016. aastal.
Eesti peaminister Jüri Ratas kõnelemas eesistumisega seotud pressikonverentsil

Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus kestis 2017. aasta teise poolaasta, 1. juulist kuni 31. detsembrini 2017. Euroopa Liidu Nõukogu (ja selle eelkäijate) eesistujariigid on vahetunud iga poole aasta takka juba 1958. aastast, Eestile eelnes 2017. aasta esimesel poolel Malta ja järgnes 2018. aasta algul Bulgaaria. Eesti kuulub ühte eesistumistriosse Bulgaaria ja Austriaga.[1]

Eesistujariik korraldab liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja ligi 200 töörühma tööd, esindab Nõukogu tervikuna ning kaitseb selle seisukohti läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga.[1]

Algselt Eesti Vabariigi 100. aastapäevale 2018. aastal planeeritud eesistumisperiood tuli ootamatult poole aasta võrra ettepoole, kui rahvahääletuse tulemusel võeti Suurbritannias vastu otsus Euroopa Liidust lahkumiseks ning seetõttu tühistati 2016. aastal Suurbritannia eesistumine 2017. aasta teisel poolaastal.[2] Suurbritannia loobumisega seoses kaaluti ka võimalust jagada periood Eesti ja Malta vahel, pikendades kummagi eesistumist kolme kuu võrra, kuid sellest lahendusest siiski loobuti.[3]

Eesistumise korraldusmeeskonda juhtis Piret Lilleväli, Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja.[4][5] Eesti eriesindaja Nõukogu eesistumise ajaks oli Eesti senine alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas, kelle ülesandeks sai esindada Eestit Euroopa Parlamendi plenaaristungitel, kaitstes seal EL-i Nõukogu ühiseid seisukohti.[6] Kokku oli eesistumisega seotud ligi 1300 inimest, kellest umbes 300 pakkusid tugiteenuseid, enamik aga tegutses ekspertidena.[7] Uusi töökohti loodi siiski vaid umbes 300, neist kolmandik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis. Enamjaolt suunati eesistumisega tegelema juba varem riigisektoris töötavad inimesed.[8]

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistused algasid 2012. aastast. 2015. aastal valmis eesistumise tegevuskava ning selle põhjal ka keskne eelarve vajalikeks tegevusteks. Eesistumise ettevalmistusi koordineeris Riigikantselei.[7] Eesti eesistumise sisuprogramm koostati 2016. aasta suvest kuni 2017. aasta suveni, mil see valmis vahetult eesistumise eel. Selle aluseks oleva Eesti Euroopa Liidu poliitika kohaselt oli Eesti fookuses Euroopa ühisturg (sh digitaalne ühisturg), energialiit, idapartnerite tugevam sidumine Euroopaga ning e-lahenduste ja infoühiskonna edendamine Euroopa Liidu poliitikates.[1]

Korraldusmeeskonna teatel leidis Eestis eesistumisega seoses aset 223 sündmust, neist 11 toimus ministrite tasemel. Ürituste peamine toimumiskoht oli Tallinna Kultuurikatel, väljaspool Tallinna toimuvast 9 sündmusest enamik leiab aset Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Brüsselis toimub eesistumise ajal üle 2000 kohtumise.[4] Riigikogu kavatses Eestis seoses eesistumisega korraldada seitse üritust, millest ELi parlamentide peasekretäride istung ja ELi spiikrite konverents jäävad 2018. aasta esimesse poolaastasse.[9]

Eesistumise eelarves oli 75 miljonit eurot, millele lisandus 3 miljonit eurot koolitusteks Euroopa Sotsiaalfondist.[7]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]