Mine sisu juurde

Eesti NATO sõjalistes operatsioonides

Allikas: Vikipeedia

Eesti rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides on ülevaade Eesti kaitsejõudude osalustest NATO, Euroopa liidu ja ÜRO sõjalistest ja rahutagamisoperatsioonidest.

Eesti jalaväerühm oli ÜRO UNPROFOR rahuvalvemissioonil Horvaatias, Taani rahuvalve pataljoni (DANBAT)[1][2] koosseisus:

UNPROFOR
3-9/1995 ESTPLA-1
9-10/1995 ESTPLA-2 UNPROFOR lõppes

Bosnia ja Hertsegoviina

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19952004 tegutsesid Bosnias NATO juhitud rahutagamisjõud IFOR ja stabiliseerimisjõud SFOR. Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas osalenud juba alates 1996. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPLA-3 NATO rahutagamisjõudude IFOR koosseisus.

IFOR
4-10/1996 ESTPLA-3 IFOR lõppes, jätkati SFOR-i ridades
SFOR
4-10/1997 ESTPLA-4
10/1997 - 4/1998 ESTPLA-5
4-10/1998 ESTPLA-6
10/1998 - 4/1999 BALTCON-1 Kompanii suurune üksus
4-10/1999 BALTCON-2
10/1999 - 4/2000 BALTCON-3
3-8/2000 BALTSQN-1
8/2000 - 2/2001 BALTSQN-2
2-8/2001 BALTSQN-3
8/2001 - 2/2002 BALTSQN-4 Viimane SFOR missioon, millest rühma suurune üksus osa võttis
2-8/2002 BALTSQN-5 Kaks staabiohvitseri jätkasid missiooni
8/2002 - 2/2003 BALTSQN-6 Missioon jätkus Kosovos

2. detsembril 2004 võttis Euroopa Liit NATO-lt missiooni üle. EUFORi sõjaline operatsioon ALTHEA/EUFOR-ALTHEA.

Operatsiooni eesmärk on tagada Bosnia kodusõja lõpetanud Daytoni/Pariisi rahulepingu tingi­muste täitmine ning luua Bosnias ja Hertsegoviinas ohutu ja turvaline keskkond. Lisaülesanneteks on toetada endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelist kriminaalkohut (ICTY) ja muid asjaomaseid institutsioone ning tagada turvaline keskkond, kus politsei saaks edukalt tegutseda organiseeritud kuritegevuse vastu. Kuigi operatsioon on NATO-lt Bosnias üle võetud, on Sarajevos kohal ka NATO oma staabiga.

ESTGUARD (1 kuni 3) oli Kaitseliidu baasil moodustatud missiooniüksus, mis teenis alates 2005. aasta detsembrist kuni 2007. aasta juuni lõpuni Bosnia ja Hertsegoviina kirdeosas Tuzla linna lähistel paiknevas Camp Eagle'i baasis.

Eesti osales ÜRO rahuvalvlemissioonil UNIFIL Liibanonis rahuvalvekompaniiga NORBATT koosseisus

Eesti osaleb ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis mehhaniseeritud jalaväerühmaga, mille ülesanneteks on vaatlus, patrullid ja kontrollpostide mehitamine.[3]

 Pikemalt artiklis Kosovo Force

KFOR loodi jaanuaris 1999. aastal peale NATO sõjalise operatsiooni lõppu Kosovos. ÜRO resolutsiooni 1244 järgi on KFORi ülesandeks julgeoleku tagamine, Serbia poole relvastatud tegevuse takistamine, Kosovo Vabastusarmee relvitustamine ja tsiviilinstitutsioonide taastamise abistamine.

Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Kosovos osalenud juba alates 1999. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPATROL-1 (KFOR MSU allüksusena). Viimane ESTPATROLi üksus ESTPATROL-14 lõpetas Kosovos teenistuse 2006. aasta detsembris.

KFOR MSU
11/1999 - 5/2000 ESTPATROL-1
6-12/2000 ESTPATROL-2
12/2000 - 6/2001 ESTPATROL-3
6-12/2001 ESTPATROL-4
12/2001 - 6/2002 ESTPATROL-5
6-12/2002 ESTPATROL-6
12/2002 - 6/2003 ESTPATROL-7
6-12/2003 ESTPATROL-8
12/2003 - 6/2004 ESTPATROL-9
6-12/2004 ESTPATROL-10
12/2004 - 6/2005 ESTPATROL-11
6-12/2005 ESTPATROL-12
12/2005 - 6/2006 ESTPATROL-13
6-12/2006 ESTPATROL-14

Lisaks teenis Taani pataljoni koosseisus Eestist 6-kuuliste perioodide kaupa kompaniisuurune üksus BALTSQN. BALTSQNi BALTBATi kompanii suurune üksus vahetus korda mööda Eesti, Läti ja Leedu vahel.

8/2002 - 2/2003 BALTSQN-6 Staabiohvitserid SFORist liitusid KFORiga
3-8/2004 BALTSQN-7 Rühma suurune üksus
8/2004 - 3/2005 BALTSQN-10
2-8/2006 BALTSQN-13

Taani Pataljoni koosseisus Eesti kontingent

Alates 2008. aasta juunist on KFORi ülesannetele lisandunud ka Kosovo eriolukordade likvideerimise korpuse (Kosovo kaitsekorpus KPC) ja Kosovo turvajõudude (KSF) formeerimine ning väljaõpetamine. Kosovo eraldus veebruaris 2008 ühepoolselt Serbiast, tehes seda ÜRO resolutsiooni kiuste.

2011. aastal on NATO rahuvalveoperatsioonil KFOR Kosovos 2 Eesti kaitseväe staabiohvitseri.

Eesti kaitsejõud osalevad sõjalisel operatsioonil Iraagis rahvusvahelise koalitsiooni (MNF-I)1 koosseisus alates 2003. aasta 20. juunist.

Koalitsioonijõudude (MNF-I) ülesanne on tagada koostöös Iraagi valitsusega turvaline keskkond Iraagi ülesehituseks ja stabiliseerimiseks. Selleks korraldatakse kohalike äärmuslaste ja välisterroristide vastaseid operatsioone ning õpetatakse välja ja varustatakse Iraagi julgeolekujõude.

2003. aasta juunist osales Eesti Iraagi operatsioonil staabiohvitseridega ja jalaväerühmaga ESTPLA, mida osales operatsioonil 11 rotatsiooni. ESTPLA-17 saabus missioonilt tagasi 2008. aasta detsembris. Rühm paiknes Al Tajis (Bagdadist u 20 km loodes) ning Eesti kaitseväelased viisid operatsioone läbi koostöös Ameerika Ühendriikide maaväe ja Iraagi julgeolekujõudude üksustega, selleks et tagada kord, leida ebaseaduslikke relvi ja pidada kinni tagaotsitavaid isikuid.

2003. aasta juunist kuni 2005. aasta jaanuarini osales Iraagi operatsioonil lisaks Eesti jalaväerühmale ka transpordilennukite kaubakäitlusmeeskond, kes teenis Lõuna-Iraagis An-Nāşirīyah linna lähistel Tallil’i lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.

MNF-I
6-12/2003 ESTPLA-7 CT-1
12/2003 - 6/2004 ESTPLA-8 CT-2
6-12/2004 ESTPLA-9 CT-3
12/2004 - 6/2005 ESTPLA-10
6-12/2005 ESTPLA-11 [14][15]
12/2005 - 6/2006 ESTPLA-12 [16][17]
6-12/2006 ESTPLA-13
12/2006 - 6/2007 ESTPLA-14
6-12/2007 ESTPLA-15
12/2007 - 6/2008 ESTPLA-16 34-liikmeline kergejalaväerühm,

kapten Rainek Kuura juhtimisel

6-12/2008 ESTPLA-17

Iraagis on Eesti Kaitsevägi esindatud veel NATO väljaõppemissiooni (NTM-I) koosseisus teenib kolm staabiohvitseri.

Kaitseliidu üksus ESTGUARD-4 teenis, juunist detsembrini 2021, Iraagis Taani mobiilse väekaitse kompanii koosseisus Suur-Bagdadi alas (Bagdad koos Taji ja Rustimayah'ga).

Inherent Resolve on islamiriigi (ISIS) vastane rahvusvaheline koalitsioon, mis käivitati 17. oktoobril 2014 ning mille tegevusalaks on Iraak ja Süüria. Eesti on panustanud sinna alates 2016. aastast. Iraagis tegutsevad Eesti kaitseväelased Kurdistani regiooni pealinnas Erbilis asuvas õhuväebaasis isikukaitse- ja kiirreageerimisvõimekuse ning baasi julgeoleku tagamisega.[18]

  • 2023

ESTCOY-18, ülem major Allar Olesk, Erbili õhuväebaas, Põhja-Iraak. Erbili ümbruse Kurdistani regioon (Iraagi Kurdistan). Eesti üksus ülesanne on baasikaitse-, kiirreageerimisüksuse ja võtmeisikute julgestamine.

Estcoy-19, Paiknemiskohad asuvad operatsioonibaasides Iraagi pealinnas Bagdadis ja Põhja-Iraagis Erbilis

  • 2024

Estcoy-20, ülem major Marek Leiner

NATO raames on Eesti üksused Afganistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, kui ISAF-i teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond, kelle ülesandeks oli puhastada rahvusvahelise brigaadi koosseisus Kabuli linna ümbrus lõhkekehadest.

ISAFi teenistuses Ühendkuningriigi üksuste koosseisus
5-11/2006 ESTCOY-2 rühma suurune üksus ESTCON NSE-1 18-liikmeline rahvuslik toetuselement
11/2006 - 5/2007 ESTCOY-3 kahe rühma suurune kompanii ESTCON NSE-2
5-11/2007 ESTCOY-4 major Andrus Merilo juhtimisel ESTCON NSE-3
11/2007 - 5/2008 ESTCOY-5 82-liikmeline jalaväekompanii ESTCON NSE-4
5-11/2008 ESTCOY-6 esimene kolme rühmaga kompanii,

lisandus miinipildujarühm

ESTCON NSE-5
11/2008 - 5/2009 ESTCOY-7 ESTCON NSE-6
5-11/2009 ESTCOY-8 jalaväekompanii major Tarvo Luga juhtimisel ESTCON NSE-7
7-11/2009 ESTCOY-E lisa jalaväekompanii Afganistani valimiste turvamiseks ESTCON NSE-E
11/2009 - 5/2010 ESTCOY-9 jalaväekompanii major Sergei Guselnikovi juhtimisel,

osales Operatsioonil Moshtarak

ESTCON NSE-8 kapten Erkki Soo juhtimisel
5-11/2010 ESTCOY-10 jalaväekompanii major Meelis Jõemaa juhtimisel,

Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis

ESTCON NSE-9
11/2010 - 5/2011 ESTCOY-11 jalaväekompanii major Ranno Raudsiku juhtimisel ESTCON NSE-10
5-11/2011 ESTCOY-12 ESTCON NSE-11
11/2011 - 5/2012 ESTCOY-13 ESTCON NSE-12
5-11/2012 ESTCOY-14 ESTCON NSE-13
11/2012 - 5/2013 ESTCOY-15 ESTCON NSE-14
5-11/2013 ESTCOY-16 ESTCON NSE-15
11/2013 - 5/2014 ESTCOY-17 ESTCON NSE-16

Eesti väekaitserühmad teenisid operatsiooni Resolute Support koosseisus Kabulis alates 2018 aasta maist.

Aastal 2014 teenis Eesti jalaväerühm ELi EUFOR RCA missioonil Prantsusmaa üksuste koosseisus Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis

  • ESTPLA-18, teenis 2014 aasta maist augusti lõpuni
 Pikemalt artiklis Operatsioon Barkhane[20][21][22][23]

Eesti sihtüksus WISENT.

  • Wisent, Eesti sihtüksus jõudis Poola 2. detsembril 2021 ning aitas pioneerirühm koos Poola 18. mehhaniseeritud diviisi ja päästeametiga piiriala puhastada ja tõkestada.[30]
  • Wisent 2 15.01.2022 - 11.02.2022[31]
  • Wisent 3 12.02.2022 - [32]
  • Wisent 4
  • Wisent 5

Nimi WISENT märgib inglise keeles euroopa piisonit

  • BALTCON – Baltic Contigent –
  • BALTSQN – Baltic Squadron – Balti eskadron
  • ESTCOY – Estonian Company – Eesti kompanii
  • ESTPLA – Estonian Platoon – Eesti rühm
  1. 1993, af oberst Bjarne Hesselberg, Balkan Veteranerne - Kroatien, unprofor.dk
  2. 1995, Årlig Redegørelse
  3. Kaitseväe operatsioonid, UNIFIL (Liibanon)
  4. 10.juuli 2015 19:00, DELFI FOTOD ja VIDEO LIIBANONIST: Vaata, kuidas Eesti sinikiivrid valvavad maailma üht kõige keerulisemat piiri!
  5. 5,0 5,1 25.05.2016 17:04, Galerii: Liibanonis vahetus Eesti kaitseväelaste üksus
  6. 05.06.2016 11:21, Jalaväerühm Estpla-21 patrullib Lõuna-Liibanonis
  7. 21.07.2016 16:50, Fotod: Liibanonis teenivad kaitseväelased mehitasid ÜRO baasi sinisel joonel
  8. 8,0 8,1 30.11.2016 15:25, Fotod ja video: Liibanonis teeninud kaitseväelased jõudsid koju
  9. 15.01.2017 12:08, Eesti jalaväelased hakkasid Liibanoni-Iisraeli kontrolljoont valvama
  10. 19.03.2017 11:32Eesti jalaväelased Liibanonis naasid siniselt joonelt põhibaasi
  11. 11,0 11,1 28.11.2017 08:30Liibanonis alustas teenistust järgmine Eesti rahuvalvajate kontingent
  12. 12.12.2017 17:53, Fotod: Estpla-24 alustas Lõuna-Liibanonis patrullimist
  13. 18.06.2018 12:17, Eesti rahuvalvajad võtsid Liibanoni ja Iisraeli kontrolljoone valve üle
  14. 12.06.2005 (Uuendatud: 03.06.2019, kell 14:30), ESTPLA-11 asub teele Iraaki, mil.ee
  15. 23.12.2005 (Uuendatud: 03.06.2019, kell 14:30), ESTPLA-11 jõudis jõuluks Iraagist koju[alaline kõdulink], mil.ee
  16. 11.12.2005 (Uuendatud: 03.06.2019, kell 14:30), ESTPLA-12 asus teele Iraaki, mil.ee
  17. 20.06.2006 (Uuendatud: 03.06.2019, kell 14:30), Jalaväerühm jõudis Iraagist jaanipäevaks koju [alaline kõdulink], mil.ee
  18. "Eesti plaanib kärpida oma suurimat sõjalist välismissiooni" ERR, 15. juuli 2024
  19. 31.05.2018 15:06, Eesti jalaväerühm lendas Afganistani
  20. Operation Barkhane
  21. Operatsioon Barkhane kaart
  22. ECFR, Operation Barkhane - Mapping armed groups in Mali and the Sahel,
  23. FRANCE24, Operation Barkhane
  24. 06.08.2018 13:12, Eesti jalaväeüksus suundus Malisse
  25. 10.08.2018 13:45, Fotod: Eesti jalaväeüksus Malis alustas teenistust
  26. 21.08.2018 13:29, Eesti jalaväerühm lõpetas Malis ettevalmistused operatsiooniks
  27. Eesti jalaväerühm Malis alustas väekaitse ülesannete täitmist
  28. 22.07.2019 23:40, Malis ründasid terroristid Gao sõjaväebaasi
  29. Avaldati 14. aug 2019, Sõdurileht, Malis teenistust alustanud Estpla-32 osales liitlastega operatsioonil
  30. 30. detsember 2021, 11:18, [Poolat toetanud Eesti kaitseväe sihtüksus jõudis tagasi koju]
  31. Ester Vilgats (15.01.2022). "Kaitseliitlaste üksus Lääne-Eestist suundus Poola". ERR. Vaadatud 15.02.2022.
  32. Ester Vilgats (11.02.2022). "Poola piirile läheb juba kolmas Eesti sõjaväelaste üksus". ERR. Vaadatud 15.02.2022.