Kaitseväe orkester
Kaitseväe orkester oli aastatel 1993–2021 tegutsenud riiklik orkester. Orkester oli 1918. aastal asutatud Eesti sõjaministeeriumi orkestri õigusjärglane.[1] Aastatel 2014–2021 kuulus orkester Kaitseva toetuse väejuhatuse koosseisus. Varem oli orkester Põhja kaitseringkonna alluvuses.
Kaitseväe orkestri põhiülesanded olid:
- sõjaväemuusika levitamine Kaitseväes ja Eesti Vabariigi elanikkonna hulgas;
- kõigi Kaitseväe struktuuriüksustes läbiviidavate muusikaürituste professionaalne juhtimine ja nõustamine;
- sõjaväemuusika-alase metoodilise ja organisatoorse abi osutamine Kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele;
- esinemine riiklikel ning tsiviil- ja sõjaväelistel esindusüritustelL
- koostöö teiste riikide relvajõudude vastavate üksuste ja muusikaorganisatsioonidega;
- koostöö teiste Eesti Vabariigi orkestritega ning professionaalse puhkpillimuusika kultuuri edendamine.
Orkester mängis muu hulgas riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel, samuti kõrgete riigitegelaste vastuvõtmisel või ärasaatmisel.[2]
Traditsiooniliselt andis kaitseväe orkester igal aastal tasuta kevad- ja sügiskontserdi Estonia kontserdisaalis.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 24. novembril 1918 loodud 1. jalaväepolgu orkestrit, mille esimene ülem oli leitnant Georg Reder. 1919. aastal nimetati orkester ümber Eesti sõjaministeeriumi orkestriks ja 1928. aastal Eesti kaitseministeeriumi orkestriks. 1934. aastal nimetati orkester ümber Tallinna garnisoni orkestriks (ülem kapten Hindrek Luhari).[3] Orkester likvideeriti 1940. aastal Nõukogude Liidu okupatsiooni tulemusel. Selleks ajaks oli orkestri koosseisus kaks ohvitseri, 40 allohvitseri, kümme ajateenijat ja 15 orkestri õpilast.
Kaitseväe orkester taasloodi 1. veebruaril 1993 ning ülemaks määrati kapten Aivar Raigla. Aastatel 1996–2019 oli orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan. Tema kõrval tegutses pikaajaliselt (1996–2019) orkestri tseremooniadirigent kolonelleitnant Indrek Toompere, kes oli aastatel 1994–1996 ka orkestri ülem. Vahemikus 2019–2021 oli orkestri ülem ja Kaitseväe orkestri peadirigent kapten Simmu Vasar, dirigent nooremveebel Teet Raik ja tseremooniadirigent nooremleitnant Mikk Uusmäe.
2021. aasta kevadel teatas Eesti kaitsevägi soovist orkester seoses riikliku kärpekavaga täies koosseisus koondada.[4] Orkester koondati 30. septembril 2021 ning selle asemel alustas 1. oktoobril 2021 Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi struktuuriüksusena tööd Sõjaväeorkester. Eesti kaitsevägi andis Sõjaväeorkestrile kasutada vormiriietuse ja Riigi Kaitseinvesteeriungute Keskus otsustas katta orkestri olemasolevate prooviruumide rendi Tallinnas Tatari tänaval. Sõjaväeorkester jäi riigi esinduspuhkpilliorkestriks. Orkester jätkab senises 41-liikmelises koosseisus, kuhu kuulus 37 muusikut, kolme dirigenti ja noodikoguhoidja.[5]
Eesti Kaitseväe orkestri ülemad[muuda | muuda lähteteksti]
- 1993–1994 kapten Aivar Raigla
- 1994–1996 kolonelleitnant Indrek Toompere
- 1996–2019 kolonelleitnant Peeter Saan[2]
- 2019–2021 kapten Simmu Vasar
Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]
Kaitseväe orkestri tegevväelased ja ajateenijad kandsid välivormi ja orkestri sinise tavavormi paremal õlal orkestri embleemi. Kaitseväe orkestri dirigendid ja orkestrandid kandsid esinemisvormi pükstel vastavalt kulla või oranži värvi kahekordseid lampasse. Orkestrandid kandsid tavavormi kuue varrukatel küünarnukist mansetini kolme oranži põiktriipu. Orkestri tavavormi juurde kuulus ka akselbant, mis oli dirigentidel kuldset ja orkestrantidel oranži värvi. Orkestri tavavormi disain oli taastatud 1937. aastast kasutusel olnud Tallinna Garnisoni orkestri vormist. Lisaks tava- ja välivormile kandsid Kaitseväe orkestri tegevteenijad ka pidulikku musta õhtuvormi koos kuldse akselbandiga.
Ajateenijad[muuda | muuda lähteteksti]
Igal aastal võttis Kaitseväe orkester oma teenistusse pärast sõduri baaskursus ehk SBK läbimist kuni 20 ajateenijat. Ajateenijate edasine teenistuskäik koosnes rivitrummiõppest ja väiksemate koosseisudega (rokkbänd, vokaalansambel) esinemistest. Ajateenijate bändi repertuaar oli mitmekesine, esitati oma arranžeeringutes nii sõdurilaule kui ka Eesti ja välismaa artistide tuntud hitte. Viimaste aastate ajateenijate kevadine tipphetk oli esinemine Veteranirockil Tallinnas Vabaduse väljakul. Orkestri ajateenijate peamine ülesanne oli populariseerida ajateenistust Kaitseväes.
Kaitseväe orkestris ajateenistuse läbimise eelduseks oli muusikaline kõrgharidus või muusikaline keskeriharidus või nende omandamine mõnes Eesti või välismaa õppeasutuses.
Ajateenijate väljaõpe Kaitseväe orkestris:
- rivitrummi väljaõpe
- puhkpilli väljaõpe
- rock-bänd/jazz-bänd
- meeskoor/lauluansambel
- vaskpilliansambel
Kaitseväe orkestri kontserdid[muuda | muuda lähteteksti]
Igal aastal toimusid kevadel ja sügisel Kaitseväe orkestri kontserdid Estonia kontserdisaalis. Kontsertidel esitatati nii spetsiaalselt puhkpilliorkestrile loodud teoseid kui ka seadeid sümfoonilisest muusikast, instrumentaalkontsertidest, ooperitest, operettidest, muusikalidest ja filmimuusikast. Lisaks eelpool mainitud kontsertidele toimus aasta jooksul ka mitmeid teisi Kaitseväe orkestri esinemisi (276 esinemist 2019. aastal) üle Eesti.
Orkestriga on teinud solistidena koostööd näiteks Katrin Karisma, Tõnu Kilgas, Sirje Puura, Väino Puura, Priit Volmer, Oliver Kuusik, Elina Netšajeva, Anne Veski, Tanel Padar, Ott Lepland, Karl-Erik Taukar, Tanja Mihhailova, Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksoo, Laura Põldvere, Helin-Mari Arder, Pearu Paulus, Karl Madis, Toomas Vavilov jpt.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ EE 12. köide, 2003: 57.
- ↑ 2,0 2,1 Kaitseväe orkester. mil.ee. Vaadatud 22.11.2013.
- ↑ Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004, lk 88.
- ↑ "Kaitsevägi koondab orkestri täies koosseisus" ERR, 16. mai 2021
- ↑ Paju, Keit. ORKESTER JÄÄB! Kaitseväe orkester jätkab tegevust sõjamuuseumi koosseisus. Õhtuleht, 30. september 2021.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaitseväe orkester kaitseväe kodulehel