Edasikaebamisõigus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Edasikaebamisõigus (ingl right to appeal) (ka edasikaebeõigus, edasikaebamise õigus, apellatsiooniõigus) on Eesti põhiseadusest tulenev õigus, mis võimaldab inimestel kaevata edasi nende kohta tehtud kohtuotsuseid kõrgematesse kohtuastmetesse. See on õigus esitada apellatsiooni- ja kassatsioonkaebusi.[1]

Sätestus[muuda | muuda lähteteksti]

Edasikaebamisõigus on sätestatud põhiseaduse põhiõiguste peatükis §-s 24 lg-s 5. Seal on kirjas, et igal inimesel on õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, kui ta pole tema kohta tehtud kohtuotsusega rahul.[2]

Edasikaebamisõigust käsitletakse ka põhiseaduse §-s 15 lg 1. Selle järgi võib igaüks pöörduda kohtusse, kui ta tunneb, et tema õigusi ja vabadusi on rikutud, ning nõuda asjassepuutuva õigusakti või toimingu tunnistamist põhiseadusevastaseks.[2] Seda sätet rakendatakse üldõigusena, kui põhiseaduse §-s 24 sätestatud edasikaebamisõigust ei saa mingil põhjusel rakendada[3].

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) sätestuses sarnast edasikaebamisõigust ei ole, kuid EIÕK määrab edasikaebamisõiguse kriminaalasjades[4]. Siiski ei ole edasikaebamine selle järgi absoluutne, riigis võidakse see jätta mõnedel juhtudel tagamata[1].

Edasikaebamisõiguse sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem, mis tagab kõrgema astme kohtu kontrolli madalama astme kohtute üle[1]. Esimese astme kohtud on maakohus ja halduskohus.  Esimese astme kohtulahendite peale saab esitada apellatsioonkaebusi ringkonnakohtusse, mis on teise astme kohus. Kui aga ka see kohtuostsus ei rahulda, saab selle kassatsiooni korras edasi kaevata riigikohtusse.[5] Kõrgematel kohtutel on õigus tühistada madalama kohtuastme otsuseid[1].

Kui Eestis on läbitud kõik kolm kohtuastet, siis edasi enam kaevata ja otsust vaidlustada ei saa, sest riigikohus on kõrgeim kohtuinstants. Kui aga menetluses osaleja pole endiselt otsusega rahul, on see võimalik edasi kaevata näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Sinna ei saa pöörduda kõigi probleemidega ning EIK peab otsustama, kas asi võetakse arutamisele. EIK ei saa küll riigi otsust tühistada, kuid saab kontrollida, kas rikutud on inimese põhiõigusi, ja avaldada selle kohta arvamust.[5]

Kuna kohus annab välja palju määrusi, siis peetakse põhjendatuks nende piiratumat edasikaebamisõigust võrreldes kohtuotsustega. Kui kõikide kohtumääruste peale saaks edasi kaevata, tekiks kohtutel ülekoormus. Selline piirang on vajalik kohtusüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ehk kohtute ülekoormuse vältimiseks.[1]

Edasikaebamisõigus erinevates menetlustes[muuda | muuda lähteteksti]

Tsiviilkohtumenetluses esitatakse edasikaebamise kord ja tähtaeg tavaliselt kohtuotsuse resolutsioonis. Sinna kirjutatakse ka see, millisesse kohtusse tuleks avaldus esitada. See seab inimesele üldised eeldused edasikaebamiseks.[6] Õigus edasi kaevata tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 630. Kohtuvaidluse osalised ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad peale kohtuotsuse teatavaks tegemist esitada apellatsiooni, kui tundub, et kohtuotsuses on rikutud õigusnormi või asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha teistsugune otsus. Üldiselt võib edasikaebamisavalduse esitada ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, kuid seda aega võidakse ka pikendada või lühendada. Apellatsioonkaebust ei saa esitada, kui sellest õigusest on kohtule tehtud avaldusega ise varem loobutud. Maakohtu otsus saab jõustuda alles siis, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud ning vastavat avaldust pole esitatud.[7]

Haldusmenetlust reguleerib üldiselt küll eraldi haldusmenetluse seadus[8], kuid edasikaebamise õigus tuleb siiski tsiviilkohtumenetluse seadustikust[6]. Kui kohus on mõnda normi valesti kohaldanud, on haldusasjades kohtuprotsessis osalejal õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. Avalduse saab mõnikord esitada ka kolmas isik ning menetlusse kaasamata jäänud isik, kelle õiguste ja vabaduste üle otsustati.[9]

Väärteoasjas tuleb edasikaebamisotsus kohtu loa olemasolul teha 15 päeva jooksul peale pooltele teatavaks saamist. Kassatsioonkaebuse esitamiseks on 30 päeva ja seda peab tegema menetlusaluse isiku kaitsja.[10] Edasikaebamise õigusest saab loobuda ka kohe peale kohtuotsuse teatavaks saamist. Sellisel juhul jõustub kohtuotsus kohe.[11]

Kriminaalasja korral reguleerib edasikaebamise õigust kriminaalmenetluse seadustik[12]. Kriminaalasjas on menetluse poolel õigus otsus edasi kaevata, kui kohtule esitatakse kirjalik avaldus seitsme päeva jooksul peale otsuse resolutiivosa välja kuulutamist. Edasi on apellatsiooni esitamiseks aega 15 päeva. Seda hakatakse arvestama alates kohtuotsusega tutvumise võimalikuks saamise päevast.[13]

Piirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Seadusandjal on õigus seaduses sätestatud korras piirata edasikaebamisõigust. Järelikult ei ole kohtuotsuste vaidlustamise õigus absoluutne ning selle pärast saavad kohtud välistada mingit liiki lahendite edasikaebamisõiguse. Selleks tuleb aga kindlasti kohtul põhjendada sellise keelu rakendamise põhjuseid.[1]

Suurema osa esimese astme otsuste peale on võimalik esitada apellatsioonkaebus. Piiratum on see õigus kriminaalmenetluse kokkuleppe- või lühimenetluses, sest selle jaoks on vaja mõlema menetluses osaleja nõusolekut.[1] Kriminaalmenetluse seadustikus on esitatud olukorrad, mil on süüdistatavalt õigus apellatsiooniõigus ära võtta. Edasikaebamisõigust ei saa kasutada süüdistatav, kes on kohtus õigeks mõistetud. Samuti ei saa apelleerida käsk- ja kokkuleppementluses (viimasel juhul on seaduses siiski ette nähtud mõned erandid). Prokuratuur ei saa otsust edasi kaevata, kui on tehtud õigeksmõistev otsus või kui lühi- või kiirmenetluses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Prokuratuur saab siiski pärast lühi- ja kiirmentluse edasi kaevata, kui kohtuotsusega jäetakse rahuldamata või rahuldatakse osaliselt tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus ning kui prokuratuur esindab riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat.[12]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017, § 24.
  2. 2,0 2,1 Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.
  3. Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017, §15.
  4. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollid. – RT II 2010, 14, 55, 7, lisaprotokoll art 2 lg 1.
  5. 5,0 5,1 Eesti kohtusüsteemide üldinfo. Riigikohtu koduleht. – https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtususteem/eesti-kohtususteem-kolmeastmeline (18.10.2019).
  6. 6,0 6,1 Tsiviilkohtumenetluse seadustik, § 442 lg 6. – RT I, 19.03.2019, 22.
  7. Kohtuotsus tsiviilasjades. Eesti kohtute koduleht. – https://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/tsiviilasjades (27.09.2019).
  8. Haldusmenetluse seadus. – RT I, 13.03.2019, 55.
  9. Kohtuotsus haldusasjades. Eesti kohtute koduleht. – https://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/haldusasjades (27.09.2019).
  10. Kohtuotsus väärteoasjades. Eesti kohtute koduleht. – https://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/vaarteoasjades (27.09.2019).
  11. Väärteomenetluse seadustik, § 113 lg 4. – RT I, 13.03.2019, 200.
  12. 12,0 12,1 Kriminaalmenetluse seadustik, § 318. – RT I, 19.03.2019, 33.
  13. Kohtuotsus kriminaalasjades. Eesti kohtute koduleht. – https://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/kriminaalasjades (27.09.2019).