De Havilland Comet

de Havilland DH 106 Comet
	British European Airwaysi (BEA) Comet 4B 1969.
Tüüp	kitsakereline reaktiivreisilennuk
Tootja	de Havilland
Riik	Suurbritannia
Esmalend	27. juuli 1949
Võeti kasutusele	2. mai 1952 (British Overseas Airways Corporation)
Võeti kasutusest	14. märts 1997
Hetkeseis	Mahakantud
Põhikasutaja	British Overseas Airways Corporation; British European Airways; Dan-Air; Suurbritannia kuninglik õhuvägi;
Tootmisaastad	1949–1964
Toodanguarv	114 (koos prototüüpidega)
Eelkäija	Hawker Siddeley Nimrod

De Havilland DH 106 Comet on Suurbritannia neljamootoriline reaktiivreisilennuk, mis on lennunduse ajalukku läinud kui esimene liinilende teenindanud reaktiivreisilennuk. Cometi sooritas esmalennu 1949. aastal.

Cometi esimene liinilend tehti 2. mail 1952 Londonist Johannesburgi. See oli ajalooline lend, sest pikkade vahemaade lendamisele kuluv aeg vähenes nüüd järsult. Näiteks Londonist New Yorki lendamiseks kulus endise 18 tunni asemel 12 tundi. Samuti oli uue reaktiivlennuki salongis oluliselt vaiksem kui propellerlennukite salongis ning lennul suuremal kõrgusel (kuni 12 000 m) ka raputas vähem. Järgmine liinidele tulnud reaktiivreisilennuk, Boeing 707, tegi oma esimese liinilennu alles kuus aastat hiljem (esmalend 20. detsembril 1957, liinilend 1958).

De Havilland Comet eripäraks olid tiiva tüveosa sisemusse paigutatud 4 tsentrifugaalkompressoriga reaktiivmootorit (algselt de Havilland Ghost 50, tõukejõuga kokku 4 × 22,2 kN).

Ajalugu

De Havilland Comet on ka üks õnnetumaid lennukitüüpe reisilennunduse ajaloos. Eeskujulikke tulemusi näidanud lennukid jäid liinilendudel järjest kadunuks. Comet lendas enamasti kontinentidevahelistel liinidel ning lennukid jäid kadunuks seetõttu just ookeani kohal, katastroofide põhjused jäid esialgu ebaselgeks. De Havilland Comet lennud peatati katastroofide tõttu korduvalt kuid põhjusi leidmata taastati jälle, kuni lõpuks seitsmenda õnnetuse järel lõpetati Cometi lennud jäädavalt.

Katastroofide põhjused selgusid mõni aeg hiljem, kuna järgneva põhjaliku uurimistöö põhjal suudeti paremini mõista suurtel kõrgustel valitseva madala temperatuuri ning lennuki salongi- ja välisrõhu vahe tõttu tekkinud kerestruktuuri sisemistest pingetest tingitud metalli väsimust. Osaliselt oli just De Havilland Cometi valus kogemus põhjuseks, miks reageeriti nii otsustavalt ülehelikiiruselise reaktiivreisilennuki Concorde õnnetusele 2000. aastal. Concorde oli samasugune uus väljakutse loodusele, nagu seda oli omal ajal Comet.

4. oktoobril 1958 võeti liinilendudele uuendatud Comet (Comet 4), kuid see ei osutunud varasema eelkäija halva maine tõttu edukaks. Lisaks oleks lend Londonist New Yorki endiselt nõudnud vahemaandumist tankimiseks Ganderi lennuväljal Newfoundlandil. Selleks ajaks olid edukalt liinilendudele võetud palju täiuslikumad USA reaktiivreisilennukid Boeing 707 ja Douglas DC-8, mis olid suuremad, kiiremad, suurema lennukaugusega ja ökonoomsemad. Pan Ami värvides 707 lendas esimest korda New Yorgist Londonisse juba kuu lõpus, ning 1960. aastal hakkas sellel liinil kasutama ka Douglas DC-8. Viimane Comet 4 ehitati 1964. aastal. Senine Cometite peamine kasutaja BOAC (British Overseas Airways Corporation) oli juba 1956. aastal Boeniguga sõlminud lepingu 707 ostmiseks. Esimene BOAC värvides Boeing 707 tõusis õhku 1960. aastal.

==Tehnilised andmed

Meeskond:
- Comet 1, Comet 2, Comet 3 ja Comet 4: 4 (kaks pilooti, lennuinsener ja raadio-operaator/navigaator)^[2]
Reisijaid:
- Comet 1 ja Comet 2: 36–44^[3]
- Comet 3: 58–76
- Comet 4: 56–81
Pikkus:
- Comet 1: 28 m
- Comet 2: 29,29 m
- Comet 3 ja Comet 4: 33,99 m
Tiivaulatus:
- Comet 1, Comet 2, Comet 3 ja Comet 4: 35 m
Tiivapindala:
- Comet 1, Comet 2 ja Comet 3: 187,2 m²
- Comet 4: 197 m²
Suurim stardikaal:
- Comet 1: 50 000 kg
- Comet 2: 54 000 kg
- Comet 3: 68 000 kg
- Comet 4: 71 000 kg
Lennukaugus:
- Comet 1: 2400 km
- Comet 2: 4200 km
- Comet 3: 4300 km^[4]
- Comet 4: 5190 km^[2]
Reisikiirus:
- Comet 1: 740 km/h
- Comet 2: 790 km/h
- Comet 3 ja Comet 4: 840 km/h
Mootorid (4x)
- Comet 1: Halford H.2 Ghost
- Comet 2: Rolls-Royce Avon Mk 503/504
- Comet 3: Rolls-Royce Avon Mk 502/521
- Comet 4: Rolls-Royce Avon Mk 524

Vaata ka

Ajastu ja/või tüübi poolest sarnased lennukid

Viited

↑ Lo Bao 1996, lk 36–47.
↑ ^2,0 ^2,1 Taylor 1965, lk 153–154.
↑ Winchester 2004, lk 109.
↑ Darling 2001, lk 35.

Kirjandus

Darling, Kev. (2001). De Havilland Comet. North Branch, Minnesota: Specialty Press. ISBN 1-58007-036-1.
Lo Bao, Phil (1996). The de Havilland Comet (Airlines & Airliners). Middlesex, UK: The Aviation Data Centre Ltd.
Taylor, John W. R. (1965). Jane's All The World's Aircraft 1965–66. London: Sampson Low, Marston & Company.
Winchester, Jim (2004). De Havilland DH.106 Comet. Civil Aircraft (The Aviation Factfile). London: Grange Books plc. ISBN 1-84013-642-1.

Välislingid

[1] Lo Bao 1996, lk 36–47.

[Tay-2] 2,0 ^2,1 Taylor 1965, lk 153–154.

[3] Winchester 2004, lk 109.

[4] Darling 2001, lk 35.

[1]

[2]

[3]

[4]