De Havilland Comet

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
de Havilland DH 106 Comet
BEA de Havilland DH-106 Comet 4B Berlin.jpg
Tüüp kitsakereline reaktiivreisilennuk
Tootja de Havilland
Riik Suurbritannia Suurbritannia
Esmalend 27. juuli 1949
Võeti kasutusele 2. mai 1952 (British Overseas Airways Corporation)
Võeti kasutusest 14. märts 1997
Hetkeseis Mahakantud
Põhikasutaja
Tootmisaastad 1949–1964
Toodanguarv 114 (koos prototüüpidega)[1]
Eelkäija Hawker Siddeley Nimrod

De Havilland DH 106 Comet on Suurbritannia neljamootoriline reaktiivreisilennuk, mis on lennunduse ajalukku läinud kui esimene liinilende teenindanud reaktiivreisilennuk. Cometi sooritas esmalennu 1949. aastal.

Cometi esimene liinilend tehti 2. mail 1952 Londonist Johannesburgi. See oli ajalooline hetk, sest pikkade vahemaade lendamisele kuluv aeg vähenes nüüd järsult. Näiteks Londonist New Yorki lendamiseks kulus endise 18 tunni asemel 12 tundi. Samuti oli uue reaktiivlennuki salongis oluliselt vaiksem kui propellerlennukites ning lennul suuremal kõrgusel (kuni 12 000 m) ka raputas vähem. Järgmine liinidele tulnud reaktiivreisilennuk, Boeing 707, tegi oma esimese liinilennu alles kuus aastat hiljem (esmalend 20. detsembril 1957, liinilend 1958).

De Havilland Comet eripäraks olid tiiva tüveosa sisemusse paigutatud 4 reaktiivmootorit (algselt tsentrifugaalkompressoriga de Havilland Ghost 50, tõukejõuga kokku 4 × 22,2 kN).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

De Havilland Comet on ka üks ebaõnnestunumaid lennukitüüpe lennunduse ajaloos. Alguses eeskujulikke tulemusi näidanud lennukid hakkasid lendudel järjest kaduma. Comet lendas enamasti kontinentidevahelistel liinidel ja lennukid kaotati seetõttu just ookeani kohal, mistõttu jäid õnnetuste põhjused esialgu ebaselgeks. De Havilland Comet lennud peatati õnnetuste tagajärjel korduvalt ning katastroofi põhjusi leidmata taastati jälle, kuni lõpuks seitsmenda õnnetuse järel lõpetati nende lennud jäädavalt.

Katastroofide põhjused selgusid mõni aeg hiljem, kuni põhjaliku uurimistöö põhjal suudeti paremini mõista suurtel kõrgustel valitseva madala temperatuuri ning lennuki salongi- ja välisrõhu vahe tõttu tekkinud kerestruktuuri sisemistest pingetest tingitud metalli väsimust. Osaliselt oli just De Havilland Cometi valus kogemus põhjuseks, miks reageeriti nii otsustavalt ülehelikiiruselise reaktiivreisilennuki Concorde õnnetusele 2000. aastal. Concorde oli samasugune uus väljakutse loodusele, nagu seda oli omal ajal Comet.

4. oktoobril 1958 võeti liinilendudele uuendatud Comet (Comet 4 nime all), kuid see ei osutunud varasema eelkäija halva maine tõttu edukaks. Lisaks oleks lend Londonist New Yorki endiselt nõudnud vahepealset tankimispeatust Ganderi lennujaamas Newfoundlandil. Selleks ajaks olid edukalt liinilendudele võetud palju täiuslikumad USA reaktiivreisilennukid Boeing 707 ja Douglas DC-8, mis olid suuremad, kiiremad, suurema lennukaugusega ja ökonoomsemad. Pan Ami värvides 707 lendas esimest korda New Yorgist Londonisse juba kuu lõpus, ning 1960. aastal hakkas sellel liinil kasutama ka Douglas DC-8. Viimane Comet 4 ehitati 1964. aastal. Senine Cometite peamine kasutaja BOAC (British Overseas Airways Corporation) oli juba 1956. aastal Boeniguga sõlminud lepingu 707 ostmiseks. Esimene BOAC värvides Boeing 707 tõusis õhku 1960. aastal.

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

De Havilland Comet.svg
  • Meeskond:
    • Comet 1, Comet 2, Comet 3 ja Comet 4: 4 (kaks pilooti, lennuinsener ja raadio-operaator/navigaator)[2]
  • Reisijaid:
    • Comet 1 ja Comet 2: 36–44[3]
    • Comet 3: 58–76
    • Comet 4: 56–81
  • Pikkus:
    • Comet 1: 28 m
    • Comet 2: 29,29 m
    • Comet 3 ja Comet 4: 33,99 m
  • Tiivaulatus:
    • Comet 1, Comet 2, Comet 3 ja Comet 4: 35 m
  • Tiivapindala:
    • Comet 1, Comet 2 ja Comet 3: 187,2 m²
    • Comet 4: 197 m²
  • Suurim stardikaal:
    • Comet 1: 50 000 kg
    • Comet 2: 54 000 kg
    • Comet 3: 68 000 kg
    • Comet 4: 71 000 kg
  • Lennukaugus:
    • Comet 1: 2400 km
    • Comet 2: 4200 km
    • Comet 3: 4300 km[4]
    • Comet 4: 5190 km[2]
  • Reisikiirus:
    • Comet 1: 740 km/h
    • Comet 2: 790 km/h
    • Comet 3 ja Comet 4: 840 km/h
  • Mootorid (4x)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Ajastu ja/või tüübi poolest sarnased lennukid

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lo Bao 1996, lk 36–47.
  2. 2,0 2,1 Taylor 1965, lk 153–154.
  3. Winchester 2004, lk 109.
  4. Darling 2001, lk 35.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Darling, Kev. (2001). De Havilland Comet. North Branch, Minnesota: Specialty Press. ISBN 1-58007-036-1.
  • Lo Bao, Phil (1996). The de Havilland Comet (Airlines & Airliners). Middlesex, UK: The Aviation Data Centre Ltd.
  • Taylor, John W. R. (1965). Jane's All The World's Aircraft 1965–66. London: Sampson Low, Marston & Company.
  • Winchester, Jim (2004). De Havilland DH.106 Comet. Civil Aircraft (The Aviation Factfile). London: Grange Books plc. ISBN 1-84013-642-1.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]