De Havilland Comet

Allikas: Vikipeedia
Reisilennuki Comet prototüüp

De Havilland DH 106 Comet on Inglismaa neljamootoriline reisilennuk, lennunduse ajalukku läinud kui esimene liinilendudele pandud reaktiivreisilennuk, esmalend 1949. aastal.

Cometi esimene liinilend tehti 2. mail 1952 Londonist Johannesburgi. See oli ajalooline hetk, sest pikkade vahemaade lendamisele kuluv aeg vähenes nüüd järsult. Näiteks Londonist New Yorki lendamiseks kulus endise 18 tunni asemel 12 tundi. Samuti oli uue reaktiivlennuki salongis oluliselt vaiksem kui propellerlennukites ning lennul suuremal kõrgusel (kuni 12 000 m) ka raputas vähem. Järgmine liinidele tulnud reaktiivreisilennuk, Boeing 707, tegi oma esimese liinilennu alles kuus aastat hiljem (esmalend 20. detsembril 1957, liinilend 1958).

De Havilland Comet eripäraks olid tiiva tüveosa sisemusse paigutatud 4 reaktiivmootorit (algselt tsentrifugaalkompressoriga de Havilland Ghost 50, tõukejõuga kokku 4 x 22,2 kN).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

De Havilland Comet on ka üks ebaõnnestunumaid lennukitüüpe lennunduse ajaloos. Alguses eeskujulikke tulemusi näidanud lennukid hakkasid lendudel järjest kaduma. Comet lendas enamasti kontinentidevahelistel liinidel ja lennukid kaotati seetõttu just ookeani kohal, mistõttu jäid õnnetuste põhjused esialgu ebaselgeks. De Havilland Comet lennud peatati õnnetuste tagajärjel korduvalt ning katastroofi põhjusi leidmata taastati jälle, kuni lõpuks seitsmenda järjestikuse õnnetuse järel lõpetati nende lennud jäädavalt.

Katastroofide põhjused selgusid mõni aeg hiljem, kuni põhjalike uurimustööde põhjal suudeti paremini mõista suurtel kõrgustel valitseva madala temperatuuri ning lennuki salongi- ja välisrõhu vahe tõttu tekkinud kerestruktuuri sisemistest pingetest tingitud metalli väsimust. Osaliselt oli just De Havilland Cometi valus kogemus põhjuseks, miks reageeriti nii otsustavalt ülehelikiiruselise reaktiivreisilennuki Concorde õnnetusele 2000. aastal. Concorde oli samasugune uus väljakutse loodusele, nagu seda oli omal ajal Comet.

1958. aastal võeti liinilendudele uuendatud Comet (Comet 4 nime all), kuid see ei osutunud varasema eelkäija halva maine tõttu edukaks. Selleks ajaks oli edukalt liinilendudele võeutd palju täiuslikumad USA reaktiivreisilennukid Boeing 707 ning Douglas DC-8, mis olid kiiremad ja ökonoomsemad. Viimane Comet 4 ehitati 1964. aastal. Senine Cometite peamine kasutaja BOAC (British Overseas Airways Corporation) oli juba 1956. aastal Boeniguga sõlminud lepingu 707 ostmiseks. Esimene BOAC värvides Boeing 707 tõusis õhku 1960. aastal.

De Havilland Comet 4B

Tehnilised andmed (Comet 4)[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Meeskond: 4
  • Reisijaid: 56-109
  • Pikkus: 34 m
  • Tiivaulatus: 35 m
  • Kõrgus: 9 m
  • Tühimass: 34,2 tonni
  • Täismass: 73,5 tonni
  • Maksimaalne kiirus: 810 km/h
  • Reisikiirus: 725 km/h (Comet-1)
  • Lennukaugus: 5,190 km
  • Lennulagi: 12,000 m

Lingid[muuda | redigeeri lähteteksti]