Danny, maailma parim

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Danny, maailma parim
Originaal­pealkiri Danny, the Champion of the World
Autor Roald Dahl
Tõlge Andry Ervald (2006)
Illustreerija Quentin Blake
Päritolumaa Suurbritannia Suurbritannia
Keel Inglise
Žanr Lastekirjandus
Kirjastaja Jonathan Cape (originaal)
(originaal)
Eesti Raamat (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1975 (originaal)
2006 (eesti keeles)
Lehekülgi 216
ISBN 9985655427

"Danny, maailma parim" (ingl "Danny, the Champion of the World") on Roald Dahli 1975. aastal välja antud lasteraamat.

Peategelased[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatu peategelased on Danny ja tema isa William.

Peategelase lühiiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Danny on leplik ja tagasihoidlik, kuid tahtejõuline poiss. Koos isaga igapäevaselt autosid putitades tekib ka temal huvi autode vastu ja teatav oskus autosid remontida ning hooldada. Üle kõige armastab Danny oma imelist isa, kes on talle vahvaks kaaslaseks täiskasvanutemaailma sisseelamisel ja ühtlasi ka suureks eeskujuks. Isa jagab temaga kõike, hoolitseb tema eest ning jutustab talle vahvaid lugusid. Danny tahab suureks sirgudes väga oma isa moodi olla.

Lühike sisukirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Danny ema suri, kui Danny oli 4-kuune. Sestpeale jäid nad isaga kahekesi. Danny maailm koosnes väiksel maalapil olevast bensiinijaamast, autoremonditöökojast ning imetillukesest vagunelamust, milles nad elasid. Vagunelamul olid all rattad ja see oli nii kirju, et meenutas lapitekki. Danny imetles oma isa nii väga, et soovis nende seiklusrohkeid ja põnevaid mälestusi meiega jagada. Ühel päeval läksid Danny ja isa bensiinijaama taga asuvale mäele lohe lennutama. Kui nad mäele jõudsid, ütles isa: "Oota, kuni tuul läheb suuremaks, siis lase lohe lendu." Tuul tõusis ja isa palus Dannyl nööri veidi järele lasta, et tuulelohe kõrgemale lendaks. Tuulelohe lennutamisele järgnes ka õhupalli lennutamine. Eriliselt armsad olid Dannyle hommikused koolisaatmised, mil isa jagas Dannyle teadmisi loomade, lindude ning taimede elust. Nii elasid Danny ja ta isa suhteliselt rahulikku pereelu ainult kahekesi. Ühel ööl ärkas Danny üles ja hakkas isa otsima. Ta ootas, jõudis juba muretsema hakata ja kogu vagunelamu, bensiinijaama, töökoja ja kontori läbi otsida. Seejärel jäi ta ootama. Kui isa koju tagasi jõudis, küsis Danny temalt, kus ta nii hilja käis. Isa ei soovinud esialgu vastata, aga otsustas siiski pojale oma öise käigu tagamaid avada ja rääkis Dannyle oma saladuse. Selleks oli tema kirg faasanite salaküttimise vastu, millest ta peale Danny ema surma oli loobunud. Nüüd ei pidanud isa kiusatusele vastu ning läks metsa jahile. Edasi järgnes pikk ja põhjalik jahimälestuste ning -kommete kirjeldamine: "Tead, Danny, faasanite küttimine on üks hea hobi. Kui jahilt koju jõuad, on alati ka söök laual. Mina käisin ka oma isaga kaasas. Iga kord, kui tagasi tulime, oli mõni kuul ka isa tagumikus kinni ja ema tõmbas neid välja. Metsas on aga ka vahid, kes jätavad paar kuuli salaküttide tarvis." Mets, kus Danny isa faasaneid küttimas käis, kuulus härra Victor Hazellile. Metsas toimus faasanite kasvatamise nime all faasanite rasvaseks söötmine, nii et linnud enam lennata ei jõuaks ja siis said rikkad inimesed faasaneid maha nottida. Danny oli alles 9-aastane, kui sai teada nii oma isa kui ka teiste külaelanike (külaarsti, külapolitseiniku, kirikuõpetaja abikaasa) saladuse. Kuulanud isa rahulikult ära, ütles Danny, et tema lubab isal küll öösiti rahulikult metsas jahil käia, kui isa ainult teatab, millal ta läheb. Ühel ööl nii juhtuski: Danny jäi iseseisvalt magama. Ta ärkas kella kahest öösel ning hakkas isa otsima, ent isa ei olnud. Ometi oli Danny isa mees, kes alati oma sõna peab. Danny muutus murelikuks ning otsustas isa otsima minna. Et olukord kiiremini laheneks, otsustas ta parasjagu remondis olevat võõrast autot kasutada. Danny oskas natuke autot juhtida, nii ta selle võõra autoga mööda tuttavat teed öösel isa otsima sõitiski. Teel liikus aga vastu politseiauto. Danny tahtis sellest ebameeldivast takistusest vabaneda ja see õnnestus. Edasi suundus ta tuttava metsa poole isa otsima. Ta leidis isa hääle järgi üles, aga isa seisund ei rõõmustanud poega kuidagi. Isa oli nimelt sügavasse auku kukkunud ja jalale vigastanud. Ühisel nõul ja jõul õnnestus isa metsast haige jalaga koju toimetada. Järgmisel hommikul kutsuti külaarst Spencer, kes otsustas Danny isa haiglasse operatsioonile saata. Õhtul toodi Danny isa koju tagasi ning pandi voodisse magama. Hommikul ärkas ta metallvardaga haige jala sees, mis astudes lõbusalt klõpsatas. Arst kirjutas Danny isale valu vastu ka unerohtu. Vahepeal elasid Danny ja ta isa vaikselt oma elukest edasi, tehes igapäevaseid toimetusi kodus ja koolis. Danny märkas, et isa on peale õnnetust kuidagi tõsisem ja ärrituvam. Ühel õhtul avaldaski isa pojale oma tusase oleku põhjuse: härra Hazell ja tema ülbe suhtumine teda ümbritsevatesse inimestesse, kellel on samasugune õigus siin maakeral elada ja olla kui temalgi, ajab teda väga tusaseks ja närviliseks. Seetõttu tahtis isa talle visata sellise vembu, mida Hazell oma elupäevade lõpuni mäletab. Danny isa visandas pojale plaani. Peagi saab toimuma suurjaht hr Hazelli metsa faasanitele, mis siis kui jahihärrastel ja -daamidel polegi kedagi lasta. Nii nad Dannyga kahekesi fantaseerisid. Üks samm viis teiseni ja Danny soovitas isal faasanite lemmiktoidu, rosinate sisse arsti poolt kirjutatud unerohtu panna ja rosinad seejärel kinni õmmelda. Mõlemad olid plaani üle väga õnnelikud ning põnevil seda ruttu teoks tegema. Isa ostis poest rosinaid ning pani need õhtul likku. Reedel oli Dannyl koolist vabastus ning bensiinijaam pandi selleks päevaks kinni. Isa ja Danny lõikasid rosinatesse augud, isa tegi unerohutabletid neljaks, et jaguks võimalikult paljudele, ning siis õmmeldi rosinad jälle kinni. Reede õhtul, päev enne suurjahti läks isa Dannyga metsa faasaneid püüdma, kaasas kõhu peale peidetud 120 unerohutäidisega rosinat. Põnev oli see sündmus ühtviisi Dannyle, kelle jaoks oli tegemist esimese salaküttimisega, ning Danny isale unistuse tõttu, mis jahiga seondusid. Mõelda vaid, korraga 120 faasanit, siis saaks ju uusi lauanõusid ning pliidi ja külmkapi osta! Lindude rosinatega söötmine õnnestus suurepäraselt ja kui metsavahid olid koju läinud, ootasid Danny ja ta isa, millal faasanid puu otsast uimasena alla potsatavad. Kokku lugesid nad 120 unist faasanit, kelle nad ruttu kottidesse toppisid ning seejärel taksoga koju sõitsid. Vahepeal viidi uimased linnud pastoriproua juurde hoiule. Järgneval hommikul oli kohal küladoktor ja künkalt nähti tulemas pastoriprouat väga suure lapsevankriga. Külarahvas mõtles, miks ta küll nii metsikult kiirustab ja miks laps vankris nutab? Üks faasan lendas lapsevankrist välja ja seejärel teine, kõik möödujad peatasid autod ning vahtisid maailmaimet. Ei läinud kaua mööda, kui faasaneid sai terve Danny isale kuuluv maalapike täis, järelikult hakkas unerohu mõju lõppema. Kuna faasanid olid Danny isa maalapil, kuulusid need seaduse järgi seega neile. Üsna ruttu tõttas oma uhke autoga kohale ka hr Hazell ning kamandas kohale ka külapolitseiniku. Tekkis äge vaidlus, kuid politseihärra oli Danny isa poolt. Hr Hazell tegi ettepaneku ajada uimased faasanid üle auto tema maadele, aga uimased linnud olid pea lennuvõimetud ja nii kraapisid nad läikivat autot oma teravate küüntega. Varsti oli unerohu mõju täiesti lakanud ning faasanid lendasid, kuhu süda lustis. Üksnes 6 lindu magasid veel, nemad läksid jagamisele. Kogu salaküttijate toetusringkond sai teada Danny toredast mõttest püüda linde unerohuga täidetud rosinatega. Danny ja tema isa seiklusrohke eluke jätkus, nüüd plaanisid nad koos ka forelle püüdma minna.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]