DVB-C

Allikas: Vikipeedia

DVB-C (Digital Video Broadcast – Cable 'Digitaalne Video Ringhääling – Kaablis') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks koaksiaalkaabelvõrgu kaudu, sarnaselt seal seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-C standard on kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis. Ameerika mandril on samaks tarbeks kasutusel teised standardid (näiteks Clear QAM), mis pole ühilduvad DVB-C-ga. Samuti pole DVB-C ühilduv DVB-T-ga: ehkki sageduskanalid on mõlemal samad, on modulatsioon erinev. DVB-C kasutab sama modulatsiooni ja sagedusvahemikke, mis andmesideks mõeldud standard EuroDOCSIS.

DVB-C olulisteks eelisteks analoogtelevisiooni ees on samas sagedusalas kuni 15 korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (mux), analoogtelevisioonile omaste häirete puudumine (kordused, "lumesadu" jne) ning krüpteeritud programmide edastamise võimalus. Lisaks saab DVB-C multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme. Võrreldes DVB-T-ga kasutab DVB-C sageduskanalit efektiivsemalt, võimaldades samas sagedusvahemikus suurema arvu programmide - või viimaste kõrgema kvaliteediga - edastamist. Samas on DVB-C hulga vähem häirekindel, mistõttu ei sobigi kasutamiseks raadioeetris. Eestis kasutavad DVB-C standardit Starman, Elion (vaid üksikutes uuemates elamupiirkondades), STV ning Telset. Enamik nendel edastatavaid programme on krüpteeritud ning avanevad vaid teenusega liitumisel võimaldatud kiipkaardi abil.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • DVB-H - pihuseadmed
    • DVB-SH - pihuseadmed ja signaal satelliidilt
  • DVB-S - satelliit
  • DVB-T - maapealsed antennid