Chalč

Chalč
valgevene Хальч * / Chalč *transkriptsioon: Haltš vene Хальч (Haltš)
Elanikke	1287 (2010)
Koordinaadid	52° 34′ N, 31° 8′ E

Chalč (transkribeerituna Haltš, poola keeles Chalcz) on agrolinnake (endine küla ja alev) Valgevenes Homieli oblasti Vietka rajoonis, Chalči külanõukogu halduskeskus. Asula asub merepinnast 135 meetri kõrgusel, oblasti keskusest Homielist 16 ja rajooni keskusest Vietkast 2 kilomeetri kaugusel Soži jõe kaldal.

Asulas on saekaater, põhikool, kultuurimaja, postkontor ja kaks raamatukogu.

Aastal 1942 sündis külas endine Valgevene eriolukordade minister Valeryj Astapaŭ.

Elanikkond

1113 (1860) 1072 (1886) 1975 (1897) 2256 (1909) 1829 (1959)

1376 (1999) 1194 [2002) 1285 (2005) 1287 (2010)

Ajalugu

Chalč Napoleon Orda maalil

Asula ümbrus on ammuse asustusega. Küla juures asub linnamägi, mis oli kasutusel Milogradi kultuuri, Zarubinetsi kultuuri ja Vana-Vene ajal, varasel rauaajal kasutusel olnud linnamägi, Vana-Vene ajal kasutusel olnud asulakoht ja viiest kurgaanist matmispaik.

Asula kohta on esimesi teateid XIV sajandist, mil see kuulus Tšernigovi vürstiriiki. Švitrigaila andis asula Chaleckite suguvõsale, sellest ajast peale oli Chalč selle suguvõsa residentsiks.

XVII sajandi teisel poolel asusid külla jesuiidid, kes rajasid sinna kiriku ja kloostri. Aastal 1731 avati seal misjonipunkt, mis tegutses seal kuni aastani 1829, mil suleti ka klooster. Misjonit toetasid nii Chaleckid kui ka Šarscini Dernolovitšid. Aastal 1764 sai asula eraomandis oleva alevi staatuse. Chalč jäi Minski vojevoodkonda ja selle Rečyca maakonda.

Seoses Poola jagamisega läks Chalč aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu ja Gomeli maakonda. XIX sajandi alguses valmis Chalči mõisa hoonetekompleks. Aastal 1860 peeti alevis kaks korda aastas laata. Aastal 1866 oli seal kolm poodi, alevis asus ka magasiait. Aastal 1879 avati mõisa juures viinaköök. Aastal 1886 olid asulas kirik ja juudi palvemaja, seal oli kolm tuulikut ja 85 poodi. Aastail 1887, 1891 ja 1892 alev põles; tules hävis kokku 261 maja. Aastal 1895 olid alevis kirik ja kihelkonnakool, seal tegutses juudi palvemaja. Chalčis oli toona viis tuulikut ja viis poodi, seal asus ka kõrts. Mõisa juures asusid viinavabrik ja teine kõrts. Aastal 1909 olid alevis postkontor ja heinapressimisvabrik.

Chalč hakkas 25. märtsil 1918 kuuluma Valgevene Rahvavabariiki. 1. jaanuaril 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et asula kuulub Valgevene koosseisu. Reaalselt läks alev Valgevene NSV koosseisu aastal 1926, kus sellest sai külanõukogu keskus.

Aastal 1928 avati külas tellisevabrik. Samal aastal moodustati seal kolhoos, järgmisel aastal avati seal tellisetehas. Septembris 1943 lasid karistussalklased maha 9 küla elanikku ja põletasid maha 463 maja . Saksa väed vallutasid asula juulis 1941, Nõukogude väed vabastasid küla 16. novembril 1943. Lahingus küla pärast hukkus 703 Nõukogude sõdurit. Sõjas hukkus 178 küla elanikku. Aastal 1959 sai külast kohaliku sovhoosi keskasula. Aastal 1991 valmis praegune õigeusu kiriku hoone.