Šarscin

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Šarscin

valgevene Шарсцін * / Šarscin *transkriptsioon: Šarstsin
vene Шерстин (Šerstin)
klassikaline valgevene Шарсьцін * / Šarścin *transkriptsioon: Šarstsin

Elanikke: 446 (2010)[1]

Koordinaadid: 52° 39′ N, 31° 4′ E
Šarscin (Valgevene)
Šarscin

Šarscin (transkribeerituna Šarstsin) on agrolinnake[2] (endine küla ja alev) Valgevenes Homieli oblasti Vietka rajoonis, Šarscini külanõukogu halduskeskus. Asula asub oblasti keskusest Homielist 25 ja rajooni keskusest Vietkast 18 kilomeetri kaugusel Soži jõe luha serval.

Asulas on kultuurimaja, raamatukogu, kool ja sidejaoskond.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 896 (1860)
  • 727 (1890)
  • 118 elanikku alevis, 1149 elanikku külas, 34 elanikku mõisas (1897)
  • 1460 (1926)
  • 1240 (1959)
  • 532 (1999)
  • 528 (2004)
  • 446 (2010)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asula ümbrus on ammuse asustusega. Küla juures asub linnamägi, mis oli kasutusel VII—III sajandi eKr, asulakoht, mis oli asustatud VI—VIII sajandil ja Vana-Vene riigi ajal, kaks varase rauajaa asulakohta ja neoliitikumi asulakoht. Asulat ennast on esmakordselt mainitud XV sajandil. Toona kuulus see Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda. Aastal 1560 oli selle omanik Homieli linnuse rittmeister K. Lenski.

Seoses Poola jagamisega läks Šarscin aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu ja Rogatšovi maakonda. Aastal 1784 sai asula alevi staatuse. Aastal 1785 oli see Dernolovitšite valduses. Aastal 1797 avati seal klaasnõusid valmistav vabrik. Aastal 1848 läks asula krahv Mellini valdusesse.[3] Aastal 1881 oli Šarscinis magasiait ja kool. Aastal 1897 asusid praeguse asula kohal lisaks alevile ka samanimeline küla ja mõis. Alevis asusid jõesadam, tellisevabrik, kool ja kõrts, külas asusid kool, kirik, magasiait, kruubiveski, kaks tuulikut ja kolm sepikoda, mõisas aga kabel, tuulik ja sepikoda. Aastal 1899 avati asulas viinaköök. Aastal 1911 põles suur osa Šarscinist maha. Samal aastal avati seal postkontor.

Aastal 1926 oli asulas sidejaoskond, lugemissaal ja tarbijate ühistu teeninduspunkt. Samal aastal sai külast samanimelise külanõukogu halduskeskuseks. Aastal 1929 moodustati seal kolhoos, järgmisel aastal avati seal tellisetehas. Oktoobris 1943 lasid karistussalklased maha 17 küla elanikku ja põletasid maha 281 maja (enne sõda oli külas 293 maja). Nõukogude väed vabastasid küla 15. novembril 1943. Sõjas hukkus 149 küla elanikku.[4]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/homielskaja.htm
  2. ГОСКАРТГЕОЦЕНТР
  3. Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich, Tom XI
  4. Гарады і вёскі Беларусі: Энцыклапедыя. Kd.1, 1. raamat Гомельская вобласць/С. В. Марцэлеў; Рэдкалегія: Г. П. Пашкоў (галоўны рэдактар) і інш. — Мн.: БелЭн, 2004. 632 lk. ISBN 985-11-0303-9 ISBN 985-11-0302-0