Kanavere lahing

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kanavere lahing oli Jüriöö ülestõusu üks lahingutest.

Vaevalt oli Kämbla lahing lõppenud, kui ordu peaväe laagrisse saabus käskjalg, kes andis teada, et suur hulk eestlasi ohustab 3,5 km kaugusel Kanavere läheduses Põltsamaa foogti juhitud väesalka, mispeale orduvennad hobuste seljas tuhatnelja foogtile appi tõttasid. Eestlased taandusid raskerelvastuses ratsarüütlite eest taktikalise eelise võitmiseks Kanavere rappa. Ordumeister andis seepeale rüütlitele käsu hobuse seljast maha tulla ja eestlasi jalgsi rünnata. Esimesel Kanavere rabas toimunud lahingul kindlat võitjat ei olnud, kuigi elu kaotasid mitmed nimekad orduvennad. Uue rünnaku järel toimunud teine lahing lõppes sakslastele võidukalt ning kokku olevat Kanavere rabas elu kaotanud 1600 eestlast.[1]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kanaveres on Kanavere lahingu mälestuskivi, mis avati 1985 ja selle kujundas Aulin Rimm[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vahtre 1960: 83.
  2. Kristjan Luts (koostaja),Eesti sõjaajaloo teejuht. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010. Lk 41

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]