Harilik tõlkjas

Harilik tõlkjas
	; Harilik tõlkjas Bunias orientalis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Kapsalaadsed Brassicaceae;
Sugukond	Ristõielised Brassicaceae;
Perekond	Tõlkjas Bunias;
Liik	Harilik tõlkjas;
Binaarne nimetus
	Bunias orientalis;

See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Tõlkjas (perekond)

Harilik tõlkjas ehk Rakvere raibe (Bunias orientalis) on ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane, vahel mitmeaastane rohttaim.

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlkjas pärineb Ees-Aasiast, kus kasvab poolkõrbetes ja steppides. Tänapäeval on tõlkjas levinud peaaegu kogu Euroopas.

Harilik tõlkjas on Eestis tavaline umbrohi. Sagedamini leidub teda Põhja-Eestis^[1].

Ta kasvab valgusküllastes paikades, eriti jäätmaadel, põldudel ja teeäärtel.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on 25–120 cm kõrge. Peajuur ulatub kuni 1,5 m sügavusele. Peajuure vigastamise korral muutub taim mitmepealiseks ja võtab põõsa kuju. Õied moodustavad pöörise. Õielehed on kollased, 5–8 mm pikad. Vili on 7–17 mm pikkune kupar, milles on üks-kaks 5–15 mm pikkust tiibadeta seemet.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlkjas on putuktolmleja, esineb ka isetolmlemist. Õitseb maist augustini. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt, seetõttu on temast keeruline vabaneda.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Noori, alla aasta vanuseid tõlkjaid võib korjata ja neist salatit teha, samuti keeta ja supi sisse panna. Teisel eluaastal on taimed juba puitunud.

Tõlkjas on hea meetaim. Kui ta õitseb, siis ta lõhnab magusalt.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

17. sajandil jõudis ta üle Kaukasuse Euroopasse. Tõlkjas levis koos Vene sõjaväega, sest esines lisandina hobusesöödas. Näiteks Pariisi ümbrusse jõudis ta 1812, Eestisse koos kasakatega Krimmi sõja ajal 1853–1856. Kõigepealt levis ta Rakvere ümbruses, millest ka tema rahvapärane nimetus.

1939. aastal antud määruse kohaselt kuulus tõlkjas Eestis hävitamisele.