Boeing 787 Dreamliner
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
Boeing 787 prototüüp (JA801A) | |
Tüüp | kahe mootoriga reaktiivreisilennuk |
---|---|
Tootja | Boeing Commercial Airplanes |
Riik | Ameerika Ühendriigid |
Tootmisaastad | esmalend 15. detsembril 2009 |
Toodanguarv | 532 (märts 2017) |
Reisijaid | 223–296 |
Pikkus | 60,0 m |
Tiivaulatus | 60,1 m (7 ja 9) |
Tippkiirus | 954 km/h 10 700 m kõrgusel |
Reisikiirus | 913 km/h 10 700 m kõrgusel |
Lennulagi | u 13 100 m |
Lennukaugus | 15 700 / 15 400 / 6500 km |
Boeing 787 Dreamliner ('unelmate lainer') on Ameerika Ühendriikide lennukitootmisettevõtte Boeing suure lennukaugusega kahe mootoriga esimene laiakereline kandva süsinikkiud-komposiitstruktuuriga reaktiivreisilennuk maailmas. Esimest korda on ka sellise suurusklassi reisilennuki tiib ja juhtpinnad valmistatud peaaegu tervenisti süsinikkomposiidist.
Lennuk mahutab sõltuvalt tüübist 242–330 reisijat. Boeing 787 oli ette nähtud oma klassi lennukitega võrreldes (ka Boeing 767) kokku hoidma kuni 20% kütust reisija kohta, mis saavutati lennuki parema aerodünaamilise väliskuju ja konstruktsiooni üldkaalu kokkuhoiuga.
Boeing 787 varustati oluliselt müra vähem tekitavate ja hea kaalu/võimsuse erisuhtega mootoritega, mille ventilaatori düüsi tagumised servad tehti seetõttu sakilistena. Mootorite kaaluvõit saavutati titaansulamite suurema kasutuse arvel. Uued mootorid olid kütusekulult 8% ökonoomsemad võrreldes sama võimsusklassi mootoritega, kuna loobuti mootorite kompressorist suruõhu võtmisest reisijatesalongi kliimaseadme jaoks. Salongi survestamise rõhk tagati elektrimootorite kasutamisega, sellega saavutati ka salongi õlihaisuvaba õhutamine.
Boeing 787 konstruktsiooni kogukaalust kasutati ainult 20% alumiiniumsulameid. Lennuki esmalend toimus 15. detsembril 2009 pärast mitut edasilükkamist. Lennuk startis Everettist Washingtoni osariigis, katselend kestusega kolm tundi kulges viperusteta.
Lennuki kõlblikussertifikaat saadi 2011. aasta augustis. Liinilende alustati 26. oktoobril 2011. Esimene klient oli reisilennuettevõte All Nippon Airways. 6,1 m pikema kerega Boeing 787 versioon, 787-9, lendas esimest korda 2013. aasta septembris, mille lennukaugus pikenes sellega 830 km võrra. 787-9 tarned algasid 2014. aasta juulis, liinilende alustati selle lennukiga 7. augustil 2014. Esimene tellija oli jälle All Nippon Airways, kahepäevase hilinemisega sai lennuki reisilennufirma Air New Zealand. 2019. aasta augusti seisuga oli tellitud 1464 Boeing-787 lennukit kokku 72 reisilennufirmalt.
Lennuki enamasti komposiitstruktuuriga kere välislaius on 577 cm ja kõrgus 594 cm.
Esimestel operaatoritel oli probleeme pardal olevate liitiumioonakudega. 2013. aastal algul keelas Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennuamet kõigi Dreamliner lennukite lennud, kuni akude probleemid lahendati.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Boeing 787 Dreamlineri ajalugu algas kõrgete ootustega. Alates 1960. aastatest pole kosmoseajaloole nii palju tähelepanu pööratud kui Boeing Sonic Cruiserile. See projekt tekitas palju kära kogu maailmas. Uudised projekti kohta lekkisid palju varem, kui Boeingu loojad soovisid. Seejärel nimetati projekt ümber 7E7-ks. 28. jaanuaril 2005 nimetati see ümber 787 Dreamlineriks Uue 787 Dreamlineri väljalaskmisega lootis juhtiv lennufirma Boeing revolutsiooni teha[1].
Alguses tundus kõik hästi, arenenud tehnoloogia ja uuendused näitasid projekti edu. Sel ajal oli tellimusi rekordarv. Oktoobri keskpaiga seisuga oli 50 lennufirmat tellinud juba 710 lennukit umbes 100 miljardi dollari väärtuses. Kuid 787-l oli palju probleeme, mis põhjustasid projekti allakäigu. Pärast seda kaotas 787 oma edu.[1]
Kuna Boeing otsustas muuta lennuki disaini ja samal ajal tuli muuta ka tootmist. Aga see oli problemaatiline. Seetõttu on 787 Dreamliner Boeingu ajaloos kõige rohkem hilinenud projekt, kuid sellel lennukil oli palju väljavaateid. 787 pidi olema revolutsiooniline muutus kommertslennunduses.[1]
Lubanud 2008. aasta mais tarnida oma revolutsioonilise lennuki – "kõige kiiremini müüdud lennukid kommertslennunduse ajaloos". Esimene lend oli planeeritud 2009. aastal, kuid lükati lõpuks edasi. Enne seda lendu tegi Boeingu tegevjuht James McNerney 787 kogemusest kokkuvõtte: "Nägime, et ambitsioon ületas elluviimise võimaluse. Pidin sellest õppima. Kuid peate meeles pidama, et 2010. aastal 787-ga sarnase lennuki ehitada. Ennustan, et selliseid lennukeid ehitatakse veel 75–85 aastat."[2]
Uued tehnoloogiad
[muuda | muuda lähteteksti]Projekti eesmärk on arendada uusi tehnoloogiaid, mis vähendavad kaalu ja kütust ning pakuvad oma lennuklientidele senisest suuremaid mugavusi ja konkurentsivõimelist lennuelamust. Selleks pidi Boeing välja töötama lennukikere kergendamiseks materjalide kombinatsiooni: 50% komposiidist (80% mahust), 20% alumiiniumist, 15% titaanist, 10% terast ja 5% muud materjalist.[3] Võrdluseks, eelmine 777 oli massi järgi vaid 12% komposiidist- ja 50% alumiiniumist.[1] Sellise materjalide kombinatsiooni tulemuseks on 20% kütusekulu vähenemine võrreldes teiste sama suurte lennukitega.[1]
Vanemate mootorite asemel hakati kasutama uusi tõhusamaid mootoreid (täiustatud Boeing 787 mootoreid hakkavad tootma General Electric ja Rolls-Royce, kes eeldavad, et mootorid on vähemalt 8% tõhusamad)[1] ning tiibade kuju muutus aerodünaamilisemaks. Samuti ei ole komposiidid nii vastuvõtlikud väsimuskahjustustele kui alumiinium ning tänu sellele saab reisijate mugavust parandada. Reisijate mugavust suurendab ka komposiitmaterjali võime taluda kõrgendatud õhuniiskust salongis.[1]
Mudelid
[muuda | muuda lähteteksti]Boeing 787-l on kolm lennukimudelit: Boeing 787-8, Boeing 787-9, Boeing 787-10. Kõik need erinevad ainult lennuki enda pikkuse, reisijate arvu, maksimaalse lennu pikkuse ja hinna poolest. Samuti oli teostamisel Boeing 787-3 projekt, mis oli mõeldud tihedate lähiliinide jaoks, kuid see tühistati.[3]
Boeing 787-8 ja 787-9
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiivaulatus: 60,1 m,
- kõrgus: 16,9 m / 17,02 m
- pikkus: 56,7 / 62,8 meetrit, 787-10 pikkus on 68,3 m
787-8/-9/-10 kolmeklassiline salong mahutab 242–330 reisijat, lennukaugus on vastavalt 13 620 / 14 140 ja 11 910 km.
Tellimused
[muuda | muuda lähteteksti]2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | Kokku | ||
Tellimused | 56 | 235 | 157 | 369 | 93 | −59 | −4 | 13 | −12 | 182 | 41 | 71 | 58 | 94 | 109 | 82 | 20 | −11 | 1494 | |
Kätte toimetatud | 787-8 | – | – | – | – | – | – | – | 3 | 46 | 65 | 104 | 71 | 35 | 26 | 10 | 10 | 5 | 2 | 377 |
787-9 | – | – | – | – | – | – | – | – | – | – | 10 | 64 | 102 | 110 | 120 | 114 | 36 | 12 | 568 | |
787-10 | – | – | – | – | – | – | – | – | – | – | – | – | – | – | 15 | 34 | 12 | – | 61 | |
Kokku | – | – | – | – | – | – | – | 3 | 46 | 65 | 114 | 135 | 137 | 136 | 145 | 158 | 53 | 14 | 1006 |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 B. Lu, „The Boeing 787 dreamliner designing an aircraft for the future,“ J. Young Investig. ISSN 1539, vol. 4026, pp. 34, 2010.
- ↑ M. Wagner ja G. Norris, Boeing 787 dreamliner. Zenith Press, 2009.
- ↑ 3,0 3,1 J. Teresko, „The Boeing 787: A matter of materials,“ Ind. WEEK-Clevel. OHIO-, vol. 256, no. 12, pp. 34, 2007.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Boeing 787 Dreamliner |