Birštonas

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; samanimelise huutori kohta vaata artiklit Birštonas (huutor)

Birštonas

leedu Birštonas

Birstonas COA.png
Birštonase vapp
Pindala: 13 km²
Elanikke: 2422 (2017)

Koordinaadid: 54° 36′ N, 24° 2′ Ekoordinaadid: 54° 36′ N, 24° 2′ E
Birštonas (Leedu)
Birštonas
NáměstíJBasanavBirštonas.JPG

Birštonas (Helifaili info leedu ) (poola keeles Birsztany, saksa keeles vanasti Birschtannen, Birstein) on linn Leedus, Birštonase omavalitsuse halduskeskus. Kuurortlinn merepinnast 79 meetri kõrgusel Nemunase kaldal, Birštonase valla kõrval üks kahest Birštonase omavalitsuse haldusüksusest. Linn asub Nemunase kaldal, seal on Nemunase loogete regionaalpargi administratiivkeskus.

Peamiseks tööstusharuks on mineraalvee tootmine (Vytautas, Versmė, Danutė, Vaidilutė jms).

Haridust annavad keskkool ja põhikool. Linnas asuvad kultuurikeskus ja raamatukogu, seal on ka polikliinik ja vanadekodu. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, koduloomuuseum, katoliku kirik aastast 1909, linna lõunaservas asuv Vytautase mäeks kutsutud Birštonase linnamägi ja Birštonase sakraalmuuseum. Linnas on arvukalt skulptuure. Alates aastast 1980 peetakse seal džässmuusika festivali „Birštonas Jazz“; tegemist on vanima džässifestivaliga Leedu aladel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Birštonase linnamägi

Birštonast on esmamainitud 1382. aastal Marburgi Wigandi kroonikas (Birsten või Birstan). Toona kuulus Birštonas Nemunase kallast kaitsvate linnuste süsteemi, mis olid Vytautase residentsid.

Asulat ennast on esimest korda mainitud aastal 1387 kui alevit. XIV-XV sajandil asus seal Birštonase mõis, mis oli küll riigimõis, aga seda ei kasutanud mitte Leedu suurvürstid, vaid tegemist oli Poola kuningate jahilossiga. Alev sai linna staatuse aastal 1518, kuid see kuulus nn. õigusteta linnade hulka, linnaõigused sai Birštonas aastal 1539.

XV-XVI sajandil oli tegemist kuningliku kuurordiga, kus käisid puhkamas nii Kazimierz IV, Aleksander, Zygmunt I kui ka Zygmunt II August. Aastal 1549 kinkis viimane linna Barbara Radziwiłłównale.[1] XVII sajandi alguses rajati Birštonasesse ka kirik, ent lähedalasuva Prienai kiirem kasv ja rootsi ning vene sõjavägede rüüsteretked tõid kaasa asula taandarengu, nii et aastaks 1782 oli linnast saanud taas alev.

Birštonase kuursaal

Aastal 1846 avastati sealsed mineraalveeallikad ja aastaks 1851 kujunes Birštonas taas kuurordiks.[2] Tsaariajal kasutati alevi kohta vene keeles nimekuju Бирштаны.[3] Aastal 1905 (1906) põles alevi keskus maha.[4] Esimese maailmasõja eel käis alevis tervist parandamas ligi 2000 inimest aastas.

Aastal 1924 võeti Leedu Punase Risti eestvedamisel ette kuurordi moderniseerimine. Alev elektrifitseeriti, majadesse viidi sisse veevärk ja kanalisatsioon. Toona rajati sinna ka esimene ametlik sanatoorium. Aastal 1927 rajati linna mudaravila ja seal hakati pakkuma ka turbavanne.

Teises maailmasõjas Birštonas kannatada ei saanud ja sai aastal 1946 kuurortasula staatuse. Kaunase hüdroelektrijaama veega täitumisel ujutati aga osa asulast üle. Linnaõigused sai Birštonas taas 22. juunil 1966.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 234 (1862)
  • 1317 (1959)
  • 1518 (1970)
  • 2600 (1976)
  • 2350 (1979)
  • 3537 (1989)
  • 3225 (2001)
  • 2554 (2011)
  • 2534 (2013)
  • 2422 (2017)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Birštonase elanikest leedulasi 97,58% ja venelasi 1,02%.[5]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Birštonas on endine kuninglik jahimõis ja kuurort, kus veetsid aega mitmed Poola kuningad. Ka hiljem on paljude sealsete tuntud elanike sealviibimine seotud vajadusega sealses kuurordis tervist parandada.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, Vilnius, 2004. 123 lk.
  2. А. Р. Кондратас, А. К. Игнатавичюс, А. А. Григялис. Литовская ССР, том XXXII монографии "Гидрогеология СССР" / под ред. А. Р. Кондратаса. — М.: Недра, 1969. — lk. 13. — 375 lk.
  3. Бирштаны. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 1 (Аа — Гямъ-маликъ). СПб, 1862, 260 lk.
  4. „Kauno marios“. Paruošė Lietuvos TSR paminklų apsaugos ir kraštotyros draugijos Kauno skyrius // Vilnius, „Mokslas“, 1981. 47 lk.
  5. http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas

Välislinke[muuda | muuda lähteteksti]