Huutor

Allikas: Vikipeedia
Konstantin Krõžitski maal "Huutor Väike-Venemaal" aastast 1884

Huutor (vene keeles ху́тор, ukraina keeles ху́тiр, leedu keeles viensėdis) on väikse küla tüüp Ida-Euroopas endise Rzeczpospolita aladel, Ukrainas ja Lõuna-Venemaal.

Algselt tähendas sõna külast väljaspool asuvat üksiktalundit. Max Vasmeri hinnangul jõudis sõna slaavi keeltesse germaani aladelt, pärinedes kas siis vanast rootsikeelsest sõnast hundari või saksakeelsest sõnast hufe.[1] Algselt levinud asulatüüp kujunes XVI-XVII sajandil valdavaks Ukrainas, levides sealt koos kasakatega Lõuna-Venemaale, sellal kui tihedama asustusega Rzeczpospolita aladel kujunesid huutorid sageli mõisadeks.[2] Huutori elanikud pidid sõja korral sõjaväele andma ühe täisvarustuses sõjamehe, kas siis jalaväelase või ratsaniku.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Max Vasmer Russisches etymologisches Wörterbuch, Heidelberg 1953–1958
  2. Władysław Kopaliński Słownik wyrazów obcych i zwrotów obcojęzycznych
  3. Futor Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. T. II: Derenek – Gżack. Warszawa, 1881.