Varakļāni vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Varakļāni vald

läti Varakļānu pagasts

Pindala: 99,17 km²
Elanikke: 682 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,9 in/km²
Keskus: Kokari
Varakļānu pagasts LocMap.png
Stirniene kirik

Varakļāni vald (läti Varakļānu pagasts) on vald Lätis Varakļāni piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Varakļāni linnaga ja Murmastiene vallaga, samuti ka Madona piirkonna Barkava vallaga, Riebiņi piirkonna Sīļukalnsi vallaga, Viļāni piirkonna Dekšārese vallaga ning Krustpilsi piirkonna Atašiene vallaga.

Valla pindala on 99 km². 2016. aasta seisuga elas seal 791 inimest.[2]. Aastal 2011 elas vallas 762 lätlast, 24 venelast, 1 valgevenelane, 2 ukrainlast ja 2 leedulast.[3] Valla halduskeskus on Kokari küla,[4] vallamaja asub aadressil Stirnienes muiža 3-1.[5] Vallavanem on Jānis Mozga.[6]

Varakļāni valda mainitakse esmakordselt aastal 1872. Aastal 1935 oli valla pindala 290,6 km² ja seal oli 7582 elanikku.[7] Aastal 1945 moodustati vallas Atspuki, Bērzkalnieki, Dekšārese, Kristeļi, Maurāni, Strodi ja Varakļāni külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Varakļāni külanõukoguga likvideeritava Bērzkalnieki külanõukogu kolhoosi «Gaišais ceļš» maad, aastal 1954 aga likvideeritavad Maurāni ja Strodi külanõukogud. Aastal 1956 külanõukogu likvideeriti, selle maad liideti aga Varakļāniga, kus nad moodustasid Varakļāni linna maaterritooriumi. Aastal 1962 liideti Murmastiene külanõukoguga sovhoosi «Varakļāni» maad. Aastal 1965 liideti Varakļāni linna maaterritooriumiga likvideeritav Stirniene külanõukogu. Aastal 1973 moodustati Varakļāni linna maaterritooriumi kolhoosi «Latgale» maadest taas Varakļāni külanõukogu. Aastal 1973 arvati osa Murmastiene külanõukogu maid Varakļāni külanõukogu koosseisu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[8] 2009. aastast kuulub vald Varakļāni piirkonda.

Vald asub Ida-Läti madalikul. Suuremad jõed on Malmuta ja Teicija. Valla lääneosas asub osaliselt Teiča soo. Looduskaitse all on Muiža pärn, Silenieki mänd, Silenieki vaher, Kluši kalmistu mänd ja Kluši kalmistu mägimänd, lisaks kasvab seal veel kuus looduskaitsealust nimetut põlispuud. Osaliselt jääb valla aladele Teiča looduskaitseala, valla põhjaosa jääb osaliselt Lubānsi märgala hoiualale, lõunaosa aga Pelečāre Suursoo hoiualale.[9]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Silenieki muinaskalmed ja Stirniene (Tiltagalsi) muinaskalmed ehk Sõjahauad.[10] Kohaliku kaitse all on Stirniene katoliku kirik.[11]

Vallas on kolmkümmend neli küla. Valla keskuses Kokaris (vidējciems) oli 2020. aastal 105 elanikku. Sama staatusega on veel Stirniene küla 54 elanikuga aastal 2020. Staatusega skrajciems on kolmkümmend küla: Aizkalnieši 55 elanikuga aastal 2009, Broki 6 elanikuga aastal 2009, Ceipinieki 8 elanikuga aastal 2009, Ciematnieki 12 elanikuga aastal 2009, Grozas 61 elanikuga aastal 2009, Indāni 8 elanikuga aastal 2009, Jurašinkas 14 elanikuga aastal 2009, Justi 5 elanikuga aastal 2009, Kazusala 3 elanikuga aastal 2009, Kristakrogs 16 elanikuga aastal 2009, Lielie Leimaņi 61 elanikuga aastal 2009, Ļovāni 28 elanikuga aastal 2009, Matuļi 2 elanikuga aastal 2009, Mazie Leimaņi 12 elanikuga aastal 2009, Nagļi 8 elanikuga aastal 2009, Pauniņi 7 elanikuga aastal 2009, Piļpuki 8 elanikuga aastal 2009, Poči 49 elanikuga aastal 2009, Puisāni 6 elanikuga aastal 2009, Puntuži 52 elanikuga aastal 2009, Robežveipi 23 elanikuga aastal 2009, Rokuli 2 elanikuga aastal 2004, Silenieki 8 elanikuga aastal 2009, Skapstoti 31 elanikuga aastal 2009, Stabulnieki 2 elanikuga aastal 2009, Stirnienes muiža 59 elanikuga aastal 2009, Stradiņi 12 elanikuga aastal 2009, Šķēles 16 elanikuga aastal 2009, Višņevski 21 elanikuga aastal 2004 ja Vutnāni 30 elanikuga aastal 2009. Staatusega mazciems on kaks küla - Maurāni 16 elanikuga aastal 2009 ja Smilšukalns. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. www.estars.lv
  5. Varakļānu novads (vaadatud 27.05 2020)
  6. Firmas.lv
  7. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  8. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
  10. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
  11. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.05 2020
  12. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]