Banksia
| Banksia | |
|---|---|
 Saagjas banksia (Banksia serrata) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Prootealaadsed Proteales |
| Sugukond |
Prootealised Proteaceae |
| Perekond |
Banksia Banksia L.f. |
Banksia (Banksia) on prootealaadsete seltsi prootealiste sugukonda kuuluv taimede perekond. See hõlmab umbes 170 liiki Austraalias ja Tasmaanias kasvavaid puid ja põõsaid. Perekond on saanud nime inglise botaaniku Joseph Banksi järgi.[1]
Banksiad kasvavad 2–12 meetri kõrguseks. Suurimad neist, tervelehine banksia (B. integrifolia) ja Banksia seminuda, võivad sageli kasvada üle 15 meetri, mõnikord isegi kuni 30 meetri kõrguseks. Lehed on piklikud, jäigad ja hambulised. Banksiatele on iseloomulikud piklikesse tihedatesse pikkade tolmukatega nektaririkastesse õisikutesse koondunud õied. Õied on eredavärvilised, tavaliselt kollakad, kuid esineb ka oranže, punakaid, roosakaid või violetseid õisi. Õisi tolmeldavad putukad, linnud ja nahkhiired.[2]
Paljud liigid on kohastunud metsatulekahjuga. Sellele viitavad tugev koor ja puismugulad ning tulekahjujärgne kiire seemnete idanemine.
Banksiad on Austraalia endeemid. Ainult Banksia dentata esineb ka Uus-Guineal ja Aru saartel. Väljasurnud Banksia novae-zelandiae kasvas Uus-Meremaal. Ülejäänud liigid esinevad põhiliselt Austraalia kagu- ja idaosas. Kõige enam esinevad banksiad Edela-Austraalias, kus kasvab 90% banksialiikidest. Ida-Austraalias kasvavad aga kõige tuntumad ja levinumad liigid, näiteks tervelehine banksia ja Banksia spinulosa.
Banksiad on kuivalembesed, esinedes liivasel või kruusasel pinnasel. Banksia seminuda eelistab erinevalt kasvada vooluveekogu äärsel liivsavil. Suurem osa liikidest esineb nõmmedel või madalatel metsamaastikel. Enamasti ei kasva nad hästi ranniku lähedal, välja arvatud mõni Lääne-Austraalias kasvav liik. Paar liiki, sh Banksia elderiana ja Banksia rosserae, kasvavad kõrbelistel aladel.
Paljud banksiad on haruldased või ohustatud. Nende hulka kuuluvad Banksia brownii, Banksia cuneata, Banksia goodii, Banksia oligantha, Banksia tricuspis ja Banksia verticillata.
Paljusid liike kasvatatakse ilutaimena. Banksiate puit on punakat värvi, kuid seda kasutatakse harva, sest kuivamisel võib see koolduda. Puitu on kasutatud kaunistuseks.
Liike[muuda | muuda lähteteksti]
- B. acanthopoda
- B. aculeata
- B. aemula
- B. alliacea
- B. aquilonia
- B. ashbyi
- B. attenuata
- B. baxteri
- B. blechnifolia
- B. brownii
- B. caleyi
- B. canei
- B. coccinea – sarlakpunane banksia
- B. cuneata
- B. dentata
- B. elderiana
- B. epica
- B. ericifolia – eerikalehine banksia
- B. goodii
- B. grandis – suur banksia
- B. grossa
- B. hookeriana
- B. vilicifolia
- B. integrifolia – tervelehine banksia
- B. lemanniana
- B. marginata
- B. menziesii – meebanksia
- B. nobilis
- B. oblongifolia
- B. oligantha
- B. ornata – pronksbanksia
- B. paludosa
- B. petiolaris
- B. prionotes
- B. rosserae
- B. scabrella
- B. sceptrum
- B. serrata – saagjas banksia
- B. sessilis
- B. speciosa
- B. sphaerocarpa
- B. spinulosa
- B. telmatiaea
- B. tricuspis
- B. verticillata
- B. violacea
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Quattrocchi, Umberto (1999). CRC World Dictionary of Plant Names: Common Names, Scientific Names, Eponyms, Synonyms, and Etymology. lk 262. CRC Press. ISBN 0-8493-2673-7.
- ↑ Banksia. ents.ee. Vaadatud 27.12.2016
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Taylor, Anne; Hopper, Stephen (1988). The Banksia Atlas. Canberra: Australian Government Publishing Service. ISBN 0-644-07124-9.
{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - George, Alex S. (2011). A Banksia Album: 200 Years of Botanical Art. National Library Australia. ISBN 0-642-27739-7.