Rodenberg

Rodenberg
	Rodenbergi raekoda
Pindala	15,6 km²
Elanikke	6612 (31.12.2022)
Koordinaadid	52° 19′ N, 9° 22′ E
	Valla asend Schaumburgi kreisis

Rodenberg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Schaumburgi kreisis. Linn asub Deisteri loodeserval, umbes 10 km Stadthagenist idas ja 27 km Hannoverist läänes.

Linna pindala on 15,6 km².

31. detsembril 2017 elas seal 6451 inimest.

Rodenberg kuulub Rodenbergi ühisvalda ja on ühtlasi selle keskus.

Rodenberg asub Deisteri, Sünteli ja Bückebergi vahel. Läbi linna voolavad Rodenberger Aue ja Steinaue. "Vana-Rodenbergi" mägi, mille järgi on pandud linna nimi, koos oma maamärgi tuuleveskiga, kerkib linnast läänes. 1974. aastast kuulub Rodenbergi alla endine Algesdorfi vald. Naaberküla Grove, koos oma kirikuga, liideti Rodenbergiga 1834. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rodenbergi ümbruskond oli asustatud juba eelajaloolisel ajal, inter alia keltide ja sakside poolt. Seda tunnistavad ka mõned läheduses asuvad kääpad. Rodenbergi nimi viitab mäele linnast läänes ja nimi ei viita raadamisele, vaid mäe punasele värvile: roter Berg.

Vastavalt linna esimestele ürikutele püstitasid Schaumburgi krahvide eelkäijad sinna linnuse või kaitsetorni 930. aastal; rohkem üksikasju ei ole teada.

Eeldatakse, et vallikraaviga linnus rajati Schaumburgi krahvi Adolf IV poolt aastatel 1228–1240 ja et eelmine linnus 930. aastast asus niinimetatud "vanal Rodenbergil" linnast läänes.

Praegust kirjapilti Rodenberg on esimest korda kasutatud 1632. aastal. 1317–1586 on dokumenteeritud muidki kirjapilte.

Rodenberg tunnistati 1250. aastal seaduslikult asulaks ja 1615. aastal andis Schaumburgi krahv Ernsti asulale linnaõigused. Schaumburgi krahviliin hääbus 1640. aastal, kui suri krahv Otto V, ning 1647. aastal neelas linna Hessen-Kasseli maakrahvkond – positsiooni konsolideeris ametlikult Vestfaali rahu 1648. aastal.

Tuntud spaa rajati 1718. aastal ja oli väga populaarne 1787. aastani, kui maakrahv Wilhelm IX rajas spaa väävliallikatele Bad Nenndorfis.

1859. aastal põles suurem osa linnast maha. Järgnenud aastatel kasutati kindlustuste kive mitmetes uutes linnahoonetes ja ka Bad Nenndorfis.

Kui Preisimaa annekteeris 1866. aastal Hesseni, sai Rintelni kreis (nagu seda 1866–1904 kutsuti) Preisimaa Hessen-Nassau provintsi osaks, jäi selleks kuni Hannoveri provintsiga liidendamiseni pärast kohaliku omavalitsuse reforme 1932. aastal.

See Schaumburgi osa kuulub ka Hannoveri Evangeelsesse Luteri kiriku ringkonda.