Arutelu:Vähemusrahvus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ei pruugi olla. Artiklis "Minderheit" räägitakse vähemustest üldse. Eristatakse muuhulgas "nationale Minderheit" "rahvusvähemus" ja "ethnische Minderheit" "etniline vähemus", kuid eraldi märksõna on ainult viimase kohta. Andres 14:05, 12 mai 2005 (UTC)


Link "peipsivenelaste" alt vanausuliste juurde ei ole õnnestunud. Peipsivenelased on ju moodustanud vanausuliste väikese osa, pealegi ei ole kõik peipsivenelased tänapäeval vanausulised. Andres 2. märts 2007, kell 18:57 (UTC)


Kas seda on tarvis viitega tõendada, et eestivenelased, sealhulgas peipsivenelased, on Eestis ajalooline vähemusrahvus? Andres 24. oktoober 2010, kell 11:54 (EEST)


Kas vähemusrahvus ja rahvusvähemus on tõesti sünonüümid ja kumbast neist see artikkel õieti räägib? 90.190.71.25 2. september 2015, kell 14:57 (EEST)

Ei ole (ja kummalgi sõnal on ka lisatähendus). Räägitakse mõlemast läbisegi. Vaata [1]. Andres (arutelu) 2. september 2015, kell 21:23 (EEST)
Kas see peabki nii olema? 90.190.71.25 12. september 2015, kell 12:15 (EEST)
Sul on võimalus käed külge panna. Andres (arutelu) 12. september 2015, kell 12:52 (EEST)

Vähemusrahvas[muuda lähteteksti]

Suunasin märksõna vähemusrahvas siia.--Estopedist1 (arutelu) 31. juuli 2016, kell 13:37 (EEST)

Diasporaa[muuda lähteteksti]

tundub, et tänapäevases keelepruugis on vähemusrahvus sama mis diasporaa? Kui pole, siis tuleb selgitada--Estopedist1 (arutelu) 14. juuni 2018, kell 09:32 (EEST)

Ei ole. Näiteks kašuubid Poolas on põlisrahvas. Diasporaa on VSL-i definitsiooni järgi "rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud või vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt". Teiseks, diasporaa puhul on kindlasti tegemist rahvusvähemusega (rahvusliku vähemusega), kuid mitte tingimata vähemusrahvusega. "Vähemusrahvus" on ÕS-i definitsiooni järgi "rahvusriigi põhirahvusest etnilise enesemääratluse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest erinev põline rahvusrühm", Eestis ajalooliselt näiteks rannarootslased, peipsivenelased. "Rahvusvähemus" ja "vähemusrahvus" ei ole sünonüümid (vt ka Estermi definitsioone). Ursus scribens (arutelu) 14. juuni 2018, kell 11:42 (EEST)
kasutame siis kategooriates läbivalt terminit rahvusvähemused. Siiski, mõtteid eriteadlastele: rahvusvähemus ehk vähemusrahvus (vähemusrahvas), mille all saab eristada vähemalt kahte gruppi: põlist rahvusvähemust ehk põlist vähemusrahvust ja diasporaad. Sõna põline on erineva sisuga vist eri riikides ja eri rahvaste puhul. On vist ka nii, et Eestis pole veel ühtegi diasporaad, nt Eesti mustlased püsivalt juba 17. sajandist--Estopedist1 (arutelu) 20. juuni 2018, kell 10:02 (EEST)
"Rahvusvähemus" ja "vähemusrahvus" ei ole sünonüümid (vt ka Estermi definitsioone). Ursus scribens (arutelu) 21. august 2018, kell 12:58 (EEST)
Minu meelest on levinud ka nende sünonüümidena kasutamine. Me ei saa eeldada, et ühte neist sõnadest kasutav allikas mõtleb selle all sama, mida ülalpool viidatud EKI anonüümne ekspert õigeks peab. Tegelikult juba sellest samast viitest ilmneb, et nt põhiseaduses ei kasutata neid sõnu nii nagu EKI soovitab. Lisaks on nende mõistete piir hägune - põlisusel mingit täpset tähendust ei ole ja hinnangud lähtuvad pigem kõhutundest. Neid asjaolusid arvestades tundub mulle mõistlik jätta mõlemad terminid ühte artiklisse, aga lisada juurde, et neid ka erinevates tähendustes kasutatud. --Minnekon (arutelu) 21. august 2018, kell 18:06 (EEST)
Esterm soovitab terminit "vähemusrahvus" üldse vältida. Ursus scribens (arutelu) 21. august 2018, kell 18:34 (EEST)
Seda Estermi seisukohta tasub ka siin artiklis mainida.--Minnekon (arutelu) 21. august 2018, kell 20:57 (EEST)

Jüri Viikberg on nende terminite kasutamise ajaloost kirjutanud. Pakub välja omapoolse definitsiooni ja, et võiks sünonüümidena kasutada: [2]. --Minnekon (arutelu) 26. november 2018, kell 14:17 (EET)

Ausalt öeldes ei mõju see eristus eriti veenvalt. St, mõistelise sisu eristamiseks on ilmselt tõesti terminit vaja, aga vähemusrahvuse ja rahvusvähemuse puhul puudub igasugune loogiline ja meeldejääv seos, kumb oli kumb. Nagu nähtub muidugi ka tavapraktikast, kus inimesed pruugivad neid sõnu segiläbi, sest kurat ka ei suuda neid meeles pidada. Estermi ekspert on natuke naljakas ja tekitab küsimuse, kuivõrd teda saab üldse allikaks pidada - niisugusi olukordi muidugi esineb, kus Don Quijote seisab üksinda mäel ning tal ongi, kusjuures, õigus kogu maailma vastu, aga ikkagi on see koomiline, kui üks anonüümik teatab, et põhiseadus on vale, tavakeel on vale (ja järelikult ka Wittgenstein), kõik on vale, aga tema on ainuke inimene maailmas, kes oskab eesti keelt kasutada ja teab, mida sõnad tähendavad. Kes ta on, kust ta selle väite võttis ja kes sellise keelekasutuse õigeks määras, ei ütle. EKI sõnaraamatud, muide, ei ole ka taevast antud, sealgi kasutatakse allikaid, nad lihtsalt vaikivad need samamoodi maha. Nii et ses mõttes oleks Viikberg ja loogiline terve mõistus märksa paremad lähtekohad. Ning kui tahetakse, et kõik kaasautorid kasutaksid terminit samal viisil, tuleb artikli alguses anda definitsioon. Käesolevas artiklis mõistetakse X all... --Ehitaja (arutelu) 18. veebruar 2019, kell 01:35 (EET)