Arutelu:Tartu maakond

Need kaardid tuleb ümber teha. Need on nii heledad, et Eestimaad pole näha. Ma näen ainult Tartumaad (maakondi). -- Egon 01:58, 29 Feb 2004 (UTC)

Heledus (hallil) on nendel kaartidel sama, mis Austraalia osariikide kaartidel. Ainsaks erinevuseks on, et haldusüksus, millele tähelepanu juhitakse on Austraalia puhul tumedamalt esile toodud. Kuid tundub, et Eesti puhul eristub tähelepanualune maakond piisavalt. Kartograafiliselt kasutasin samu võtteid, mida on kasutatud inglise vikist võetud riikide asendikaartide tegemisel.

Eesti territooriumi silmatorkavust vähendab kindlasti tabeli hall taustavärv, mille lisasin maakonnalipu pärast. Mõni erksam tabeli taustavärv teeks kaardi veel vähem märgatavaks.

Probleemist saab lahti kui keegi viitsib maakonnalippudega tegelda (nende helehalli raami lisada). Urmas 09:52, 29 Feb 2004 (UTC)

Mina ei näe kaarte üldse. Andres 02:01, 29 Feb 2004 (UTC)

Jah, IE ei näita millegipärast. Teen kaardid ümber jpg-failideks. Urmas 09:52, 29 Feb 2004 (UTC)

jpg-faili ka ei näe. Andres 09:59, 29 Feb 2004 (UTC)

See uus vapp ei ole õige. Samuti ma kahtlen, kas sõna "maakonnalinn" ikka kasutatakse Eestis praegu ametlikult. 62.65.237.110 2. september 2005, kell 18.36 (UTC)

Kuidas nende maakonnalinnadega ikkagi on? Üheski seaduses sellist mõistet ei ole. Tegelikult pole vist seadustes ka mõistet maakonnakeskus, maakonna halduskeskus, maakonna keskasula jne. Lihtsalt faktiliselt maakonnas riiklikku haldust teostavad maavalitsused asuvad reeglina maakonna suurimas/keskses asulas (linnas). Aga maakonnalinna mõiste jätab mulje, nagu oleks see mingi eriline staatus teiste linnade hulgas. Teatud mitteametlikus mõttes on ju ka, aga mul püsib ikka kahtlusekübe.

EKSS-i järgi on maakonnalinn "maakonna halduskeskuseks olev linn". See pole üldse tähtis, kas sellist sõna seadustes on. Tavaliselt langeb maakonna halduskeskus kokku maakonna majandus-, kultuuri- haridus- jm keskusega, kuid ei pruugi. Andres 6. september 2005, kell 12.57 (UTC)

	Rahvaarv: 149 402 (1. jaanuar 2005)
 Andres 18. aprill 2006, kell 22.10 (UTC)

Kõnnu, Läti, Nigula, Räni viitavad valesse kohta. Andres 18. juuli 2006, kell 18.55 (UTC)

Samuti Sava, Äksi. Andres 18. juuli 2006, kell 18.56 (UTC)

viitamata kontrollimatud arvandmed artiklist

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Tartu maakonnas oli 148 886 elanikku. Neist 45,6% oli mehed ning 54,4% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,9‰, suremuse üldkordaja 11,4‰ ja loomulik iive 0,5‰. 82,7% elanikest oli eestlased, 13,7% venelased, 1,0% ukrainlased ja 1,0% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,3%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,7% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,9%. Töötuse määr oli 4,5%. Elanike tihedus oli 20,1 in/km².

--WikedKentaur 20. august 2006, kell 06:47 (UTC)

Tartumaal on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida: Peipsi-äärsed ja Võrtsjärve nõo soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaa tasandikud ja ürgorud.

Siin minu meelest midagi lonkab. Maastikutüübid on siin põhiliselt lokaliseeritud. Ma ei ole kindel, kui laialt maastikutüüpe tuleb võtta, sellepärast ma ei oska ümber sõnastada. Ja kas soised madalikud, tasandikud ja ürgorud on peaaegu kõik maastikutüübid. Millised veel on olemas? Võib-olla oleks parem algus ära jätta ja lihtsalt kirjeldada Tartumaa maastikutüüpe? Ma ei ole kindel, kuidas sõnastada. Andres 29. september 2006, kell 17:48 (UTC)

Lugesin nüüd edasi ja leidsin, et nähtavasti on osa maastikutüüpe mainitud järgmises lauses, kuigi esimese lause loomulik tõlgendus on, et kõik ongi kooloni taga loetletud. Palun aidake ümber sõnastada. Andres 29. september 2006, kell 17:52 (UTC)

Ma juba toimetasin seda looduse osa, mis osutus kopipeistiks. Arvan, et nüüd võiks seda ümber sõnastada, mitte välja visata. Andres 1. oktoober 2006, kell 07:10 (UTC)

Tekstilõik, mida saaks kasutada

http://www.tartumaa.ee/?op=body&id=149

Tartumaal on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida: Peipsi-äärsed ja Võrtsjärve nõo soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaa tasandikud ja ürgorud. Maakonna lõunaosa ulatub Otepää kõrgustikuni ning põhjaosa Vooremaa voorte ja järvedeni.

Umbes kolmandikku maakonnast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood.

Lisaks Peipsi järvele ja Võrtsjärvele on Tartumaal veel ligi 100 looduslikku ja tehisjärve.

Eesti tuntuim jõgi Emajõgi voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee kui ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad seal aset ulatuslikud üleujutused.

Olulisim maavara on turvas, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. Teisi maavarasid on vähe, peamiselt liiv ja kruus kohalikeks vajadusteks.

Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust ja kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.

See "kopipeist" oli artiklisse pandud allika nõusolekul. -- 195.80.96.209 9. oktoober 2006, kell 10:36 (UTC)

Siis võib selle tagasi panna. Sõnastus vajab veel lihvimist. Andres 9. oktoober 2006, kell 11:15 (UTC)

elanikke = 148 112 (1.01.2006)

Andres 7. jaanuar 2008, kell 14:47 (UTC)

Tartumaa on Eesti üks tihedamini asustatud piirkondi - maakonnas kokku on 2006. a seisuga asustustihedus keskmiselt 49,8 inimest km²-l, maapiirkondades 13,9. Ligi 90% maakonna elanikest on koondunud Tartusse, Tartu lähiümbrusse ja Tartust edela poole Riia maantee äärde. Maakonna ida- ja loodeosas on inimesi väga vähe, sest seal paiknevad suured metsad ja sood.

72% maakonna elanikke elab linnades, 28% maa-asulates. Maarahvastik hakkas Tartumaal kahanema alates 1960. aastatest. Alates 1990. aastast on maakonna rahvaarv olnud üsna stabiilne, kuid kasvanud on Tartu linna elanike ja üldse linnarahva osatähtsus maakonna rahvaarvus. 2005. aastal sündis Tartumaal linnaperedesse 1 386 (78% sündidest) ja maaperedesse 386 (22%) last.

Loomulik iive oli negatiivne aastatel 1993-2004.

Rahvustest elas 2000. a seisuga Tartumaal kõige rohkem eestlasi - 82,7% (Tartu linnas 80%). Teisel kohal olid venelased (13,8%), seejärel soomlased (1%) ja ukrainlased (1%).

Võib-olla saab seda kasutada. Geonarva 17. juuli 2010, kell 22:55 (EEST)[vasta]

Maakonna idapiir Peipsi järvel on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga.^[viide?]

--WikedKentaur (arutelu) 21. juuli 2021, kell 06:57 (EEST)[vasta]

Mõte oli nähtaval kohal tuua viide maakonna - haldusüksuse ametlikule nimetusele. Erinev ja paralleelne Tartu maakond vs Tartumaa nimetuse kasutamine on segadusse ajav. 2) 1918-1940 oli haldusüksuse nimetus ju sama, sellest ka esimese etapi kajastus alaosas Ajalugu NOSSER (arutelu) 2. august 2022, kell 22:09 (EEST)[vasta]

NOSSER, sellel viitel Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusele pole selles kohas artikli alguses minu meelest mõtet. Viite ees on vaid nimi, pole selge, mis väidet viide tõendab. Mulle pole ka selge, mida selles allikas silmas peetakse, kui öeldakse "kehtestada ametlikuks kasutamiseks" (kas enne oli ametlik nimi teine?). Veel, siin ei tuleks loetleda Eestimaa kubermangu kõiki maakondi, mis pole selle artikli teema. Tuleks ka vältida läbipaistmauid ja muidu arusaamatuid linke nagu [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]] (pole ju isegi mitte viidatud otsesõnu teise maakonna ajaloole). Muidu ka, kui varasema haldusüksuse kohta on eraldi artikkel, siis peaks ka põhjalikum sisu selle kohta olema teises artiklis, näiteks kõigi 1939. aasta valdade loetelu. Sama teiste maakondade artiklite kohta, kus teed samasuguseid muudatusi. Pikne 2. august 2022, kell 19:43 (EEST)[vasta]

@Pikne, Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse viide ilma viiteta polnud minu panus (nii palju kui mäletan ;) ) kuna artikel on ametlikust haldusüksusest, mite ajaloolisest Tartumaast, siis oli mõte anda viide korrektsele haldusüksuse nimetusele Tartu maakond, mitte Tartumaa. Autonoomse kubermangu loomise juures kõigi maakondade loetelu lisamine oli eesmärgiga anda suurema perspektiivi mõistmine, et muudatused toimusid kõigi maakondadega, mitte ainult Tartuga. Varasemate haldusüksuste nimedega on asi komplitseeritud, kas lähtuda et Tartu kreis (saksapäraselt), ujezd (venepäraselt) ja 1917 moodustatud uue valitsemisstruktuuriga Tartu maakond on sama institutsiooni jätk... NOSSER (arutelu) 24. august 2022, kell 10:15 (EEST)[vasta]

Ma pidasin silmas viite lisamist siin: Eri:Erin/6166078. Ma tõenäoliselt pole siis ainus, kes ei tulnud selle peale, et püüdsid viite lisamisega vihjata teise nimevariandi ebakorrektsusele. Tegelikult on seejuures mõlemad nimevariandid iseenesest korrektsed, näiteks ÕS-is ja KNAB-is on needed toodud rööpnimedena.

Olgu, saaks kokkuvõtvalt välja tuua, et toimus haldusreform või teiste seas ka Tartumaa viidi teise kubermangu, aga see ikkagi ei eelda, et tuleb loetleda kõik teised maakonnad. Tartumaa artiklis peaks esitus olema selle maakonna keskne, mitte Tartumaad ei tuleks mainida muuseas.

See on iseasi, mis pealkirjaga artiklid teha, aga praegu on meil varasema Tartumaa kohta igatahes eraldi artikkel. Pikne 24. august 2022, kell 19:43 (EEST)[vasta]