Arutelu:Surmanuhtlus Eestis

Siin on räägitud viimase surmanuhtluse täideviimisest ENSV-s 1959, aga surma mõisteti Eesti NSV-s ka hiljem hulk inimesi ja need otsused viidi täide ka. Võimalik, et see toimus väljaspool Eestit. Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 14:41 (EET)

Kirjanduses (Esmaspäeva artikkel 1932. aastast) on öeldud, et surmanuhtlust võis määrata ainult kaitseseisukorra piirkonnas toimepandud kuritegude eest ja hukkamise viisiks oli mahalaskmine. Mürgitamine ja poomine tulid 1935. aastal. Sama on kirjutatud ka Elmar Tambeki mälestustes ja Eesti-aegses kriminaalõiguslikus kirjanduses. Palun parandage see ära, ka inglise keeles.

---

Ma ei poolda tagasiliitmist, kui juba on eraldi artikkel tehtud. Andres (arutelu) 12. märts 2015, kell 00:30 (EET)

Minu meelest polnud head põhjust eraldi tõsta. Seda materjali osatakse otsida eeskätt artiklist "Surmanuhtlus" ja seda polnud seal niivõrd palju, et tulnuks proportsioonide pärast ära tõsta. Eesti kohta ei pea tingimata eraldi artiklit olema ega tulema. Praegu pole ka eriti midagi tagasi tõsta, kuna enamvähem sama materjal on endiselt korratud, v.a see viimati lisatud ning osalt vigane ja osalt kaheldav lõik. Pikne 12. märts 2015, kell 09:34 (EET)

Ma ei pea silmas praegust sisu, vaid perspektiivi. Andres (arutelu) 12. märts 2015, kell 09:50 (EET)

Minu meelest peaks esitus lähtuma eelkõige sellest materjalist, mis on praegu olemas. Ma pidasin samuti muu hulgas silmas perspektiivi. Siia ei pruugi lähematel aastakümnetel tulla pikka ja põhjalikku artiklit, mida oleks mõtet eraldi tõsta, ja ei pea tingimata tulema, kuna tegu pole loomuliku teemaga. Sellisel juhul lähtuksin materjalist, mida lugejatel on tegelikult võimalik lugeda. Pikne 12. märts 2015, kell 10:14 (EET)

---

Aga ka ajavahemikus 1959–1990 hukati inimesi. Tõsi, mitte Eestis, küll aga Eesti NSV kohtunike otsuste põhjal. Ma ise mäletan (60-ndate lõpp kuni 70-ndate keskpaik) Õhtulehest (vist rubriigis 01-02-03) artikleid pealkirjaga "Kohtuotsus viidi täide" (kohtualused olid mälu järgi valdavalt kas mõrtsukad või vägistajad). Nimelt polnud Eestis ülikarmi režiimiga vanglaid. Ja sellistes (vist Leningradis) neid kohtuotsuseid täide viidi (mäletan seda Madis Kallioni Nõukogude õiguse loengust).--Juhan121 (arutelu) 13. märts 2015, kell 00:07 (EET)

Sellel ajavahemikul määratud (ja mujal täideviidud) surmaotsustes on võib-olla juttu Heino Tõnismägi raamatus "Ajaroimad. Kuriteod, mis vapustasid Eestit". --Juhan121 (arutelu) 13. märts 2015, kell 00:39 (EET)

Mäletan üht konkreetset juhtumit, kui ENSV Ülemkohus pärast kahenädalast kohtuistungit tegi surmamõistva otsuse teatavaks jõululaupäeval 1976. Kas või kus see täide viidi, sellest ei olnud tollal juttu. Ssgreporter (arutelu) 13. märts 2015, kell 00:58 (EET)

---

Valter Kelti lugu on vastuoluline. Kõigepealt on kummaline kirjeldus, et tegu oli 1940. aastate alguses Saksa valitsuse poolt surma mõistetud antifašistiga, kes hukati ENSV-s lihtsalt oktoobripühade puhul Moskvale meeldimiseks. Tema isikuartiklis räägitakse aga hoopis, et ta teenis Saksa sõjaväes ja oli metsavend. --Minnekon (arutelu) 18. september 2015, kell 01:05 (EEST)

Jah, see on imelik. Asja on tarvis uurida. Kui viiteid ei leia, siis võib-olla kustutada. Andres ([[Kasutaja

arutelu:Andres|arutelu]]) 20. september 2015, kell 14:12 (EEST)

See võeti välja põhjendusega, et ka hiljem toimusid Eesti NSV-s hukkamised, kuid see ei pruugi tõsi olla.

Viimane surmanuhtlus viidi täide ENSV-s 1959. aasta kohtuotsuse põhjal (toimik nr 59) Tallinna Patarei vanglas 1960. aastal. Hukatu oli valenime all elanud Valter Kelt, kes oli surma mõistetud ka Saksa natsivalitsuse poolt 1940. aastate alguses. Seega antifašisti hukkamiseks otsest põhjust ei olnud, aga seda tehti Moskvale meeldimiseks oktoobripühade puhul. Ajakirjanduses sai teoks valelik laimukampaania.

Andres (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 15:42 (EET)

---

Nõukogude Eesti Vabariigis viidi surmanuhtluse otsuseid täide siseministeeriumi ohvitseride poolt. Patarei vanglas viidi surmaotsuseid täide 1964. aastani. Hiljem viidi surmamõisteud üle teistesse Venemaa vanglatesse.

See on välja võetud või lühendatud. Andres (arutelu) 15. juuli 2017, kell 22:23 (EEST)

Jah, võtsin välja, sest artikkel on täiesti lambist võetud. Selle võib panna välislinki, aga viidata sellele ei saa. Castellum (arutelu) 16. juuli 2017, kell 11:08 (EEST)

"Pärast iseseisvuse taastamist pidas Eesti poliitiline eliit vajalikuks Euroopa Liidu riikide eeskujul asendada surmanuhtlus eluaegse vangistusega, kuigi raskete kuritegude osatähtsus Eestis 1990ndate alguses suurenes." Millist funktsiooni siin see Eesti poliitilise eliidi ja EL-i eeskuju rõhutamine täidab peale autori poliitiliste vaadete esindamise? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Udutuleb (arutelu • kaastöö) 29. jaanuaril 2019.

See ei ole erapooletu sõnastus, kuigi minu meelest sisuliselt õige. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2019, kell 09:44 (EET)

Sõnastusega edasi antav mõte pole lahus ülejäänud sõnumi sisust. Kuna puudub allikas, mis ütleks kes ja miks surmanuhtluse kaotamist taotles ja mis seos on sel raskete kuritegudega, siis võib lause artiklist eemaldada. --Minnekon (arutelu) 30. jaanuar 2019, kell 12:28 (EET)

Ma olen nõus, et sellisel kujul see ei sobi. Aga loomulikult on tõsi, et seda tehti eliidi soovil ja see pole rahva hulgas kuigi populaarne otsus. Eeskuju kohta täpselt ei tea, aga eeskuju ei võetud USA-st, Venemaalt ega Hiinast. See on ju ka õige, et surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega. Rasked kuriteod puutuvad nii palju asjasse, et võiks ju mõelda, et pole enam midagi, mille eest surmanuhtlus mõista. Lause võib ju välja võtta, aga tuleb uurida ja viited leida. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2019, kell 14:10 (EET)

Ideaalis muidugi võiks, kel viitsimist on, teemat lähemalt uurida. Aga ma arvan, et seni võib Udutuleb toda viiteta lauset oma parema äranägemise järgi kärpida või ka kustutada. --Minnekon (arutelu) 30. jaanuar 2019, kell 17:46 (EET)