Arutelu:Philosophia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Artikkel tuleb kirjutada mitte sõna, vaid mõiste kohta. Andres 24. märts 2006, kell 14.02 (UTC)

Palun ütle, millest ja kuidas räägitakse siis, kui räägitakse philosophiast kui sõnast ning millest ja kuidas, kui mõistest! Ma ei saa eriti just selle sõna puhul eristusele pihta. On ju filosoofiaartikkel, mis räägib filosoofiast muuhulgas kui mõistest, mida ei saa lõplikult defineerida, kuid mida siiski mõistetakse (kas see ongi "mõiste"?)... Aga seal räägitakse ka filosoofiast kui nimetusest teatud tegevustele (mis pole minu meelest sugugi madalam või teisejärgulisem aspekt)... Kõikvõimalikud filosoofia aspektid peaks ju mahtuma filosoofia artikli alla, sealhulgas filosoofia kui mõiste. Viide philosophiale filosoofia artikli alt aga osutab kreeka sõnakujule (erinevuses filosoofiast), mis võiks tähendada, et selle all seletatakse sõna tähendust just kreeka keeles, mis võib olla aluseks mistahes "filosoofia" mõistele -- ja minu meelest filosoofia artikli all.
Minu meelest tuleks artiklis Filosoofia ikkagi rääkida filosoofiast selles mõttes, kuidas teda uusajal (ka tagant järele vaadates) mõistetakse. Antiikaja philosophia oli kindlasti midagi muud, kas või selle pärast, et seal puudus filosoofia ja teaduse selline eristamine, mida me praegu filosoofia mõistmisel tähtsaks peame. Andres 24. märts 2006, kell 16.33 (UTC)
Mina leian, et philosophia pole mingi mõiste ja ei kujuta ette, miks ja kuidas see saaks mõiste olla. Võimalik, et mingid mõistelikud jooned tekivad sõnale "filosoofia" Aristotelesest alates, aga mitte varem. Mõiste kui selline on ju midagi uusaegset ja tänapäeva loogikasse puutuvat. Kuidas on "mõiste" vanakreeka keeles? --Kamma 24. märts 2006, kell 15.33 (UTC)
Ma pole üldse nõus, et mõiste olemasolu nõuab mõiste mõiste olemasolu. Kuidas saab olla nii, et sõnaga ei väljendata mingit mõistet? Kui säärane järeldus oleks kehtiv, siis võiks ju ka öelda, et kui mul pole surma mõistet, siis ma ei sure, ja kui mul pole kopsupõletiku mõistet, siis ma ei sure kpsupõletikku. See on küll tõsi, et meil tuleks esitust alustada sõnast. Ning et ma alustasin vastamist ja kirjutamist lõpust, siis vastupidi allpool öeldule teen nüüd konkreetse ettepaneku. Selle alusel, et öelda: "philosophia on sõna ...", võiks ju öelda "sõna "philosophia" ...". Sel juhul oleks kõik hoopis teisiti. Andres 24. märts 2006, kell 16.28 (UTC)

See muidugi ei välista juttu sõna päritolust. Andres 24. märts 2006, kell 14.03 (UTC)

Kas mõistel on ka päritolu? Kuidas erineb mõiste päritolu sõna päritolust? Kas mitte iga sõna pole mõisteline? Kas iga mõiste ei väljendu mitte sõnas? Või on mõiste mingi neuropsüühiline konstellatsioon ja pole kuidagi seotud keelega? Kas Sa saad mulle viidata, millest lähtuvalt Sina mõiste mõistet mõistad? Mingit artiklit, teost, filosoofilist traditsiooni vms. Ma olen nende "mõistete" suhtes küllaltki segaduses ega saa aru, mida Sa üldse ette paned. --Kamma 24. märts 2006, kell 15.33 (UTC)

Kui lugeda seda, mis praegu on kirjutatud, jääb mulje, et tegemist on keeleteadusliku artikliga. (Artikkel sõnast peaks kuuluma Vikisõnaraamatusse, mitte Vikipeediasse. Vikipeedias räägitakse asjast (nähtusest) ja mõistest; sõnast ainult niipalju, kui see asja ja mõiste mõistmiseks vajalik on, või kui sõnal on eriline kultuuriline tähtsus.) Kas Sa mõtled kirjutada keeleteaduslikku artiklit või (filosoofia-, teadus- ja kultuuri)ajaloolist artiklit? Esimene peaks kuuluma Vikisõnaraamatusse, teine eeldaks teistsugust algust. Minu meelest on sellisel artiklil siis mõtet, kui siin räägitakse, mida philosophia all vanakreeka (ja osalt ka ladina) traditsioonis philosophia all mõisteti. See on küll tõsi, et sõna ja mõiste päritolu on siin lahutamatud, kuid päritolu ei saa siin käsitleda puhtkeeleliselt. Minu meelest ei tohiks alustada sellega, et philosophia on sõna. Kuidas tuleks alustada, ei oska mina ka paugupealt öelda. Konkreetset ettepanekut mul esialgu ei ole, juhtisin ainult tähelepanu sellele, mis minule paistab puudusena.

Mul ei ole mingit väljatöötatud mõiste kontseptsiooni, kuid leian, et siin peaks lähtuma nii-öelda sõnaraamatutähendusest, seda enam, et mõiste mõistmine ei ole filosoofia monopol. Mul ei ole EKSS-i käepärast, aga võtame näiteks siin esimese tähenduse või siin teise tähenduse. See on see, mida näiteks Descartes nimetas ideeks. Veel kord, mõisted käivad muidugi sõnadega käsikäes, kuid nad ei ole üksüheses vastavuses. Andres 24. märts 2006, kell 16.28 (UTC)

Esiteks, ma plaanisin artikli alla keeleajaloolisi-filosoofilisi-hermeneutilisi seletusi sõna philosophia algse tähenduse kohta, selle sõna esimeste kasutajate kohta ning tähenduse kujunemise kohta -- ütleme, et kuni Aristotelese ja tema esimese filosoofiani. Seega pigem "mõiste kujunemise" formaalset kirjeldust kui ülevaadet kreeka philosophiast selle peensustes, mis vist võiks olla hoopis antiikfilosoofia artikli teema. Philosophia artikli sisusse kuuluks ka heietused philosophia esialgse mitte-terminoloogilisuse ja sõnatähenduse järk-järgulise täpsustumise üle.

Teiseks, mõistete koha pealt, philosophiast kui mõistest on jabur rääkida, kui juttu on näiteks sõna kasutusest Homerosesel. Kas luuletajad kasutavad mõisteid? Samavähe mõisteline on philosophia pütagoorlastel ja kuni Aristoteleseni välja, kellel see saab vist tõesti millekski mõistelaadseks. Kui see Sind rahustab, siis võin alustada nii: philosophia on sõna, millel põhineb mõiste filosoofia. Aga seejuures ei saa ma ikkagi hästi aru, kuidas see filosoofia kui selline ikkagi mõiste on, kuid minu rumalus ei pea muidugi teistele eeskujuks olema. --Kamma 24. märts 2006, kell 21.07 (UTC)

Arvan, et see, mida Sa siia plaanid, kuulub minu meelest selle artikli eeldatava teema alla küll. Need heietused tuleks küll atribueerida ning jätta ruumi ka teistsugusteks käsitlusteks. Arvan aga, et "antiikfilosoofia" on just tänapäevane filosoofiaajalooline mõiste, mis eeldab antiigis tagantjärele filosoofia (nii nagu seda praegu mõistetakse) ülesleidmist või äratundmist või selle sinna projitseerimist ega ole samastatav sellega, mida antiigis philosophia all mõeldi.
Olen nõus küll, et tuleks alustada-lähtuda sõnast philosophia. Aga arvan, et kuivõrd on tegu ajaloolise käsitlusega, ei maksaks püüda philosophia't defineerida, vaid piirduda selle iseloomustamisega ning alustada näiteks nii: "Sõna "philosophia" (...), mis on sõna "filosoofia" etümoloogiline allikas, ...."
Filosoofia mõistest ei pruugi (vähemalt alguses) sellest artiklis rääkida. Selles, kuidas mõistet eeskätt mõista, on meil ilmselt lahkarvamused, mis ei pruugi tuleneda rumalusest. Kui Sa ütled, et ei saa aru, kuidas filosoofia mõiste on, kas Sa pead silmas, et ka praegu ei peeta sõna "filosoofia" kasutades silmas mingit mõistet? Andres 25. märts 2006, kell 02.36 (UTC)
Jah, ma ei näe "filosoofia" sõna puhul, et sellel oleks veel lisaks sõnale mingi sõnast erinev mõiste. See on muidugi mõnvõrra problemaatiline positsioon. Nt "philosophy", "hē philosophia", "die Philosophie", "filosoofia" jms kõik omavad eri tähendusvarjundit ning neid ei kasutata alati päris samade asjade kohta. Ometi on neil sõnadel võime käia kõige selle kohta, mis algas kunagi Thalesega ja jätkub pragu mingite raskesti määratlevate "-ismiga". See ühisosa võiks tuleneda sellest, et on mingi filosoofia mõiste, mis neid kõiki sõnu ühendab. Aga minu silmis on iga sõna, s. t. "philosophy", "hē philosophia", "die Philosophie" ja "filosoofia" -- iga sõna on ise juba mõiste. Kas "filosoofia" mõiste taga on ka mingi filosoofia mõiste, selle kohta ma ei oska arvata, aga ma kindlasti ka ei ärritu väga ja saan aru, millest on jutt, kui keegi arvab, et on. Mõiste definitsioon peaks siis minu arusaamas olema: see, mille kaudu midagi mõistetakse. Selle järgi võiks ka luuletus või maal mõiste olla.
Mida ma sisuliselt siinjuures ei poolda, et ma sellist erilist mõistekäsitlust viljelen, on see, et mõiste oleks midagi sellist nagu üldmõiste, mis on saadud juhuslike tunnuste ja olemuslike tunnuste eraldamise teel vms (kas see on ühtlasi "termini" saamislugu?). Kui ka lihtsalt "mõiste" on midagi enamat kui üldmõiste, siiski ei pea ma võimalikuks, et see omab kuidagi üldmõistele sarnast päriolu või saadaks kuidagi sellega parallelselt, lõpuni haaramatu lisaväärtusena vms.
Muude tähelepanekutega olen enam-vähem päri. Püüan vormistada artiklit neid arvestades. --Kamma 25. märts 2006, kell 08.24 (UTC)
Kas Sul on midagi selle vastu, et sõnastada algus ümber nii, nagu ma ette panin, see tähendab nii, et esimesest lausest ei jääks mulje, nagu oleks tegemist keeleteadusliku artikliga?
Mõiste ei pea olema üldmõiste. Mõisted võivad käia ka üksikute asjade kohta. See puudutab ka terminit. Mõiste saamislugu on vaieldav ja selles asjas ei ole mul eeldusi. Andres 30. märts 2006, kell 05.59 (UTC)
Alguse ümbersõnastamise kohta niipalju, et ma pole kindel, kas peaks väitma, et philosophia on filosoofia "etümoloogiline allikas". Tegemist on ju sõnaga, mis tänapäevani kreeka keeles olemas on. Etümoloogia kui teadus uurib ikkagi sõnade ajaloolist kujunemislugu sõnatüvede moondumise ja keelte võrdleva analüüsi kaudu. Philosophiaga midagi sellist küll ei seondu. Aga kui Sulle ei meeldi väljendus "x põhineb y-l", siis võib selle asendada millegi leebemaga, nt. "x-ist tuleneb y", "x on aluseks y-le". --Kamma 30. märts 2006, kell 06.48 (UTC)
Pakun allpool uut sõnastust. Etümoloogiaga on tegemist eesti keele seisukohast. On tõsi, et sama sõna on säilinud ka uuskreeka keeles, kuid ta on üle võtnud tähendusemuutused, mis algselt toimusid väljaspool kreeka keeleruumi. Andres 30. märts 2006, kell 17.43 (UTC)
Ja üldse, selles artiklis pole vajadust mõistetest rääkida. Andres 30. märts 2006, kell 06.03 (UTC)

Philosophia on liitsõna, mis koosneb kahest osast: verbist philein 'armastama' ja nimisõnast sophia 'tarkus'.

See ei ole ju tõsi. Kust see verb siit välja paistab? Samahästi võiks öelda, et üks komponent on philos. Tegemist on tuletisega, mille lõpus on -ia, kuid vaevalt on siin tegu liitssõnaga, milles sisaldub sõna sophia. Peale selle, seda sõna on võimalik tõlgendada tuletisena sõnast philosophos või sõnast philosopheō. Andres 30. märts 2006, kell 05.53 (UTC)
Viide liitsõna kahele osale on tinglik käibearusaama sedastus, et osutada tähendusele 'tarkuse armastus'. See ei pea sellisel kujul iseenesest õige olema (millele viitab ka kohe artikli järgmine lõik), kuigi koosnemine verbist philein ja nimisõnast sophia peab olema ühe võimaliku tõlgendusena korrektne. Kas pole? --Kamma 30. märts 2006, kell 06.48 (UTC)
Jutt sellest, et sõna philosophia koosneb sõnadest philein ja sophia, on keeleteaduse seisukohast igal juhul ebakorrektne. Tuleb muidugi rääkida sellest, et sõna etümoloogilist tähendust tõlgendatakse 'tarkusearmastuena', ja sisuliselt see nähtavasti ongi õige, kuid pole õige, et see sõna koosneb liitsõnana sõnadest philein ja sophia. Andres 30. märts 2006, kell 06.59 (UTC)
Rangelt võttes pole muidugi tegemist või ei pruugi olla tegemist liitsõnaga selles mõttes, et kaks sõna on kokku liidetud ja sellest tuleneb liitsõnaline tähendus. See võiks nii olla, aga et see nii on, on tõestamatu. Filoloogide üldsus arvab, et see nii pole. Õigesti teevad. Aga ometi tõlgendatakse seda sõna valdavalt justnimelt sellise liitsõnana. Et see oleks aga ebakorrektne kuidagi a priori, seda ma ette ei kujuta. Kas ma saan õigesti aru, et Sind rahuldaks see, kui ma asendaks "philosophia on liitsõna..." fraasiga "philosophia tõlgendatakse liitsõnana..."? --Kamma 30. märts 2006, kell 07.20 (UTC)
Tähendus on iseasi. Liitsõna või tuletise tähendus ei pruugi otseselt tuleneda selle komponentide tähendusest. Jutt on sellest, et keeleteaduslikust seisukohast pole tegemist mainitud sõnadest moodustatud liitsõnaga.
Mis puudutab tähenduse tõlgendust, siis see ei eelda tingimata niisugust keeleteaduslikku tõlgendust. Teine asi on see, et muinaskreeklased ise põhjendasid tõlgendusi etümoloogiliselt, kuid neid tõlgendusi ei saa üldjuhul võtta tänapäeva keeleteaduse seisukohast pädevatena (kuigi nad võivad olla illuminatiivsed). Ma ei tea, kas neil oli liitsõna mõiste. Andres 30. märts 2006, kell 07.34 (UTC)

Kuidas seda mõista, et philosopheō on philosophia verbivorm? Andres 30. märts 2006, kell 06.21 (UTC)

Minu arusaamise järgi on sõnad philosophos ja philosopheō üks ja sama sõna, üks neist verbivormis, teine nimisõnavormis. Nagu "tulu" ja "tulema" või "jooks" ja "jooksma" vms. Ma ei saa aru, mis sisuline eristus saaks tulla sõna rangel tuletamisel ühest või teisest vormist -- selline range eristus pole tegelikult isegi võimalik. Minu teada väidab keeleajalugu, et enamik indoeuroopa keelte sõnu on algselt pigem verbivormilised, millest nimisõna ajapikku esile tuleb -- nagu näha ka artiklis esitada püütud philosophia ajaloolisest kirjeldusest. Sellele võib ka eksplitsiitselt viidata, kui soovid. --Kamma 30. märts 2006, kell 06.48 (UTC)
Keeleteaduses räägitakse sellistel juhudel sõnamoodustamisest (konkreetsel juhul tuletamisest ehk derivatsioonist), mitte vormidest. Praegune sõnastus ei ole keeleteaduse seisukohast pädev. Andres 30. märts 2006, kell 06.59 (UTC)
Kuidas oleks siis õige? Ma pole keeleteaduse argooga nii kursis, et ma ise hundid-söönud-lambad-terved sõnastust pakkuda oskaks. Ma saan aru, et "vorm" on keeleteaduses kasutusel verbi pöörete kohta või nimisõna käänete kohta. Olgu. Mis saab, kui ma asendan "vormi" sõnaga "kuju"? Kas ma pean rääkima "tuletislikus kujust" või on lubatud rääkida ka "tuletislikust vormist"? Ma eelistaks muidugi üldse vältida keeleteaduslikku erisõnavara ning jääda seejuures mõistetavaks, kuna selles kontekstis ma ei kasuta reaalselt keeleteaduse arusaamasid sõnade derivatsioonist (nt ei räägi sõna tuletamisest mingist tüvest vms). --Kamma 30. märts 2006, kell 07.20 (UTC)
Minugi poolest võib keeleteaduslikke termineid vältida (ei saa ju siiski mööda näiteks terminist "verb" või "tegusõna"). Võib ju näiteks öelda "sarnane (või "lähedane", "samatüveline") tegusõna" vms. Võib ka üldse mitte mainida suhet sõnaga philosophia. Viimane variant on minu meelest kõige parem. Andres 30. märts 2006, kell 07.34 (UTC)

''Philosophia (φιλοσοφία) on vanakreeka keele sõna, millest lähtub eesti ja muude Õhtumaa keelte sõna filosoofia, ning selle all võib pidada silmas eelkõige filosoofiat sellisel kujul, nagu see eksisteeris oma algusaegadel Vana-Kreekas.

Pakun sellist algust: "Eesti sõna "filosoofia" ja selle analoogid paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast ''philosophia (φιλοσοφία)."
Pole nõus lause teise poolega. Vanakreeka filosoofia pole sama mis philosophia. Kui me räägime vanakreeka filosoofiast, siis lähtume oma praegusest arusaamast filosoofia kohta sõltumata sellest, kuidas üht või teist asja Vana-Kreekas millalgi nimetati. Tollast filosoofiat ei pruugitud selle sõnaga nimetada, ja selle sõna alla võis käia asju, mida me filosoofiaks ei nimeta. Andres 30. märts 2006, kell 17.43 (UTC)
Tähendab, ma ei saa aru, mida Sina üldse näed selle artikli alla mahtuvana. Enne Sa mainisid, et artikli philosophia all peaks olema midagi muud, kui see, mis on antiikfilosoofia all. Samas ei käi philosophia alla Sinu meelest sõnatähenduse kirjeldamine, mis oleks mitte-entsüklopeediline. Mis üldse üle jääb? Alguse teise poole sõnastasin tegelikult just Sinu märkusele mõteldes, et artikkel ei saa olla lihtsalt sõna kohta.
Mina olen plaaninud ja läbi täpsustuste hakanud aduma, et siia alla võiks käia see, mida nimetati filosoofiaks filosoofia algusaegadel, s. t. see, mis on vanakreeka keele sõna philosophia esialgne sisu, mida selle sõnaga nimetati ning missugune "filosoofia" sellega kaasnes. Midagi hermeneutilise filoloogia valdkonda puutuvat seega. Artikli lõin ma just selle eesmärgiga, et selgitada tänapäevase laiatarbesõna "filosoofia" esialgset kasutust ning seda kultuuritausta, mille raames see sõna tekkis. Arikli lõin muuseas viitena artikli filosoofia juurest (ma usun, et mujalt siia ei viidatagi).
Ma ei saa aru väitest, et "tollast filosoofiat ei pruugitud selle sõnaga nimetada". Mis ajast on filosoofia terminina kasutusel on küllaltki hästi teada, see on kuskil Sokratese ajast (vaja natuke rohkem täpsustada). Sellest ajast peale nimetatakse filosoofe filosoofideks. See on täpselt see, millest artiklis peaks juttu olema ja natuke juba on ka.
Ma ei saa aru, mida Sa esialgsele algusele ette heidad ja samas Sinu pakutud algusega pole ma nõus ka. See võiks käia sama hästi artikli filosoofia algusse. See ei selgita, millest siin üldse juttu peaks olema. Ja mina ei saa enam aru, mida Sa siia artikli alla eeldad. Ehk püüad selgust luua? --Kamma 30. märts 2006, kell 18.08 (UTC)
Eeldan enam-vähem seda, mis siin praegu on. Artikkel peab näitama, kuidas see sõna alguse sai, milliste teiste sõnadega ta oli seotud ja kuidas tema tähendus muutus. Sõna on minu meelest tähtis mõistejaloo seisukohast. Et aga mõistet ja sõna siin eraldi käsitleda ei saa (nagu Sinagi ütled), siis räägitaks siin mõistest sõna kaudu. Sõnast tuleks rääkida eeskätt kultuuri- ja filosoofialoolisest, mitte niivõrd keeleteaduslikust aspektist (see jääks vikisõnaraamatusse).
Minu meelest on oluline (ja küllap tuleks see ka siin välja tuua), et kuigi sõna ise on järjepidevalt edasi kandunud, on selle tähendus nii oluliselt muutunud, et Vana-Kreeka puhul ei saa samastada tollast filosoofiat ja seda, mida tollal selle sõnaga tähistati. Tõsi küll, ka tänapäeval mõistetakse filosoofiat erinevalt, kuid tundub, et valdavalt tehakse vahet filosoofia ja teaduse vahel. Sellist vahetegemist Vana-Kreekas aga minu teada ei olnud. Andres 30. märts 2006, kell 19.50 (UTC)
Seda, millest juttu on, näitaks pealkiri ja rasvases kirjas märksõna. Minu ettepanekus on muidki parandusi võrreldes praeguse algusega. Andres 30. märts 2006, kell 19.52 (UTC)
Mulle tundub, et parem oleks, kui Sa parandad ja täiendad seda, mida vajalikuks pead. Kui mulle tundub, et mõte kaob üldse ära, siis parandan tagasi ja siis vaidleme. Praegu tundub, et jutt läheb tähenärimiseks kätte, kuna enamik arusaamatusi tuleneb sellest, et ma sõnastan asju liiga lakooniliselt ning publikule mõtlemata. Lõppkokkuvõttes tuleb aga välja, et asi liigub ikkagi õiges suunas. Ma arvan, et Sa peaks pigem parandama koos lühikese selgitusega, mille järel mina omakorda selgitusega parandust parandan jne jne. See annab paremaid tulemusi kui seletamine.
Kui Sul oli muid ettepanekuid peale alguse muutmise, siis neist ei saanud ma igatahes aru. Minu meelest lähened Sa antiikfilosoofiale skisofreeniliselt -- kord väidad, et meie ja selle vahel on tohutu ja ületamatu barjäär, siis jälle kinnitad, et tuleb arvestada seda, mida tollal millegi all mõteldi. Nii ei saa. Kui mingi asjalik tõlgendus on võimalik, siis see toimub igatahes mõlema poole kaasosalusel piiride pideva nihutamisena. Kohati on sellised piiride nihkumised väga raskesti publiku jaoks eksplitseeritavad. Isegi palumise peale. --Kamma 30. märts 2006, kell 20.38 (UTC)
Hea küll, teeme siis nii, et ma parandan ise, mida vajalikuks pean. Ma ei ole tahtnud seda teha, sest millegipärast mulle Sinu puhul tundub, et see oleks Sinu teksti suhtes vägivaldne. See jääb nüüd küll teiseks päevaks, täna enam ei jõua.
Minu positsioon ei ole tõesti järjekindel, sest ma esinen pigem ad hoc ega mõtle asju lõpuni läbi. Ma ei pea aga silmas mitte niivõrd barjääri kui pigem lihtsalt sõna tähenduse muutumist. Selles suhtes ei ole see sõna mingi erand. Andres 30. märts 2006, kell 20.46 (UTC)

Tegin alguse ümber. Andres 31. märts 2006, kell 00.20 (UTC)

Keeleteadusliku korrektsuse kohta. Ma arvan, et phileost ja sophiast saab moodustada küll liitsõna philosophia. Keeleteadus ei ütle selle võimaluse vastu midagi, formaalselt, keele reeglite järgi on see võimalik. Isegi on võimalik see, et keegi on ajalooliselt sellise sõna kunagi loonud. Ka see poleks keeleteadusega vastuolus. Vastuolus on arusaam phileo+sophia liitsõnast aga reaalse keeleajalooga, faktiliselt kindlakstehtud keeleajalooga. Seega leian, et oleks täpne ja arusaadav, kui ennistaksime etteheite ebakorrektsusele keeleajaloo (ja ka konkreetse keelerühmaga seotud seaduspärade) ja mitte keeleteaduse kui sellise alustõdede vms suhtes. Kas see poleks mitte korrektsem? --Kamma 31. märts 2006, kell 19.25 (UTC)
Mina pidasin silmas, et keeleteaduslikult pole korrektne öelda, et tegemist on liitsõnaga, mis on moodustatud (sõnamoodustuse mõttes) nimetatud sõnadest (võin muidugi eksida). Kuidas ta keeleajalooliselt on "moodustatud", seda pole võimalik täpselt kindlaks teha, nagu Sa äsja ütlesid, kuigi olemasolevate andmete põhjal võib pidada tõenäoliseks, et ta ei ole niimoodi moodustatud. Andres 31. märts 2006, kell 19.38 (UTC)
Võiks kirjutada "keeleteaduslikult ega keeleajalooliselt", kuid ka keeleajalugu võib mõista keeleteaduse osana, õigemini selles kontekstis teda minu meelest ainult nii mõista võibki. Sellepärast jätsingi "keeleajalooliselt" välja. Aga mis oleks, kui jätaksime ka sõna "keeleteaduslikult" välja ning ütleksime lihtsalt "ei ole korrektne". Mis mõttes ta korrektne ei ole, see selgub niikuinii järgmistest lausetest. Andres 31. märts 2006, kell 19.43 (UTC)

Olen uue pealkirja vastu. Esiteks ei kasuta me tavaliselt kreeka kirja isegi kreeka keelt tsiteerides. Teiseks ei ole hea, kui artikli pealkiri on võõras kirjas. Kolmandaks philosophia on ka ladinakeelne sõna, mis samuti oli antiikmaailmas tarvitusel. Ja philosophia on täiesti korrektne latinisatsioon süsteemi järgi, mis rõhke ei märgi. Andres 13. juuni 2006, kell 04.57 (UTC)


Minu meelest ei tulene arutelust ettepanekut liita see artikkel artikliga "Filosoofia". Andres 9. juuli 2006, kell 07.05 (UTC)

Kui tahate rääkida sõnast, siis kuulub materjal vikisõnaraamatusse. Kui tahate rääkida filosoofia ajaloost (millest artikkel suures osas räägib) kuulub see artiklisse filosoofia. Seepärast pakkusin välja liitmist.--Boy 9. juuli 2006, kell 16.49 (UTC)
Ei ole nõus. Kui see on asja või mõiste mõistmiseks oluline, võib Vikipeedias rääkida ka sõnast. Pealegi ei ole philosophia ja filosoofia üks ja seesama. Peale selle, artiklisse "Filosoofia" ei ole võimalik kõike filosoofiasse puutuvat mahutada. Andres 9. juuli 2006, kell 16.56 (UTC)
Mulle tundub, et artikli aine on midagi sõna ja mõiste vahepealset.
Nõustun, et mahukamate teemade käsitlemisel on detailide leheküljed vajalikud. Eks see, mismoodi detailsema käsitluse lehed luua on autorite otsustada kuid praegusel juhul on mõlemad artiklid veel võrdlemisi lühikesed. Praegu räägib antud artikkel laias laastus kolmest teemast: 1) mõiste/sõna philosophia ajaloost, 2) esimestest Vana-Kreeka filosoofiest, 3) filosoofia määratluse ajaloost. Artikkel filosoofia räägib praegu: 1) lühidalt filosoofia määratlemisest 2) filosoofia ainest ja terminoloogiast 3) sõna filosoofia tähendusest. Sellele tuginedes ütlen, et artiklite sisu on praegu teatud osas kattuv ja isegi kui soovida kasutada alamlehekülgi tuleks mõlemad artiklid ühtselt läbi töötada. --Boy 9. juuli 2006, kell 17.37 (UTC)
Artikkel "Filosoofia" on alles algjärgus, sest seda on väga raske kirjutada. Kindlasti läheb ta väga pikaks. Sellest teemast siin on kergem kirjutada, aga seegi on pooleli. See artikkel siin on minu arusaamise järgi mõeldud rääkima philosophia mõistest ning sõna päritoluga seotust. Andres 9. juuli 2006, kell 17.48 (UTC)
Minu meelest sobiks see rohkem liitmiseks artikliga filosoof, seal on samuti juttu filosoofi kui karakteri mõistmise ajaloost ja muutumisest. --Märt Põder (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 20:26 (EET)
Minu meelest oleks veel parem jätta liitmata. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 20:40 (EET)

Varaseimad sõna filosoofia kasutused esinevad Vana-Kreeka ajalookirjutuses.

See ei ole korrektne. Jutt ei ole ju eesti keele sõnast, pealegi on nimisõna ja tegusõna erinevad sõnad. Andres 9. juuli 2006, kell 16.58 (UTC)