Arutelu:Föderaalreservi Süsteem

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on liidetud artikli sisu. Ma pole kindel, kas kõik on siin artiklis olemas.

Föderaalreserv (inglise keeles Federal Reserve System) on Ameerika Ühendriikide keskpangandussüsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kongressi otsusega 23. detsembril 1913. Föderaalreservi seadust kutsutakse Owen-Glass Actiks ning sellele andis seaduse jõu president Woodrow Wilsoni allkiri.

Föderaalreservi moodustab erapankade konsortsium. Föderaalreservi juhatusse kuuluvad nende pankade 12 harupanka, mis on laiali USA osariikides. Föderaalreservi juhatuse määrab ametlikult ametisse president, kuid tegelikkuses on kandidaadid olnud alati kas 12 harupanga või asutajapankade juhtkonnast.

Erinevalt enamikust riikidest puudub USA-s riigipank. Föderaalreserv ei ole riiklik asutus, vaid erapank, mis juhib USA rahaasju.

Kõik USA rahatähed on trükitud Föderaalreservi vahenditega ja laenatakse USA valitsusele kasutamiseks, kusjuures 1 paberdollari trükihinnaks loetakse 10 senti. Föderaalreserv müüb selle valitsusele hinnaga keskmiselt 45 senti paberdollari eest, millele lisandub raha kasutamisse laskmise eest laenuprotsent kuni 15%. Mõned konstitutsiooni asjatundjad leiavad, et selline asjade korraldus on põhiseadusevastane, kuna vastavalt Ameerika Ühendriikide Põhiseadusele (Artikkel 1, Peatükk 8) omab raha trükkimise õigust ainult USA Kongress.

Viimane katse võtta raha väljaandmine riigi kätte oli 4. Juuni 1963. aastal, kui tollane president J. F. Kennedy andis välja nn Executive Orderi ehk Presidendi Erikäsu number 11110 millest lähtudes võttis Föderaalreservilt tollele ebaseaduslikult (Põhiseaduse vastaselt) antud rahatrükkimise ja käitlemise õiguse. Vastavalt sellele Päevakäsule hakkas Riigitrükikoda trükkima 2-dollarilisi rahatähti. Pärast president Kennedy mõrva üritus külmutati ja kuigi ametlikult pole 2-dollarilist käigust maha võetud, seda ringluses praktiliselt ei esine. Hetkel on võimalik neid rahatähti osta isikutel kes külastavad asutust nimega US Mint ehk Riigirahapada ja saada neid meeneks. Vahet saab antud rahatähtedel teha pealkirja abil - Presidendi rahal on kirjas United States Note ja Föderaalreservi rahal on kirjas Federal Reserve Note.

1968. aastal arutas Minnesota osariigi suur vandekohus (Grand Jury) kohtunik Martin Mahoney eesistumisel kohtuasja First National Bank of Montgomery kodanik Jerome Daly vastu ning määras, et föderaalseadused Federal Reserve Act (ka Owen-Glass Act) ja National Banking Act on vastuolus konstitutsiooniga ning seega kehtetud. Kohtuotsus põhines sellel, et pankadel on kombeks, lähtudes nii-öelda fraktsionaalpanganduse (mis kehtib ka Eestis) praktikast, trükkida nii palju sularaha kui nad vajalikuks peavad, seega seadusevastase püramiidskeemi põhimõttel. Pärast otsuse väljakuulutamist mürgitati kohtunik 6 kuud hiljem tundmatu(te) isiku(te) poolt oma kodus. Vaatamata või just tänu sellele on need kohtuasjad siiani jõus ning lähtuvalt USA kohtusüsteemi keerdkäikudest jõus kogu USA territooriumil. Seega on USA kohtutes ebaseaduslikuks tunnistatud nii Föderaalreserv ise kui ka tema praktika raha "õhust välja imeda".

Föderaalreservi pankade nimekiri[muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda lähteteksti]

Andres 7. oktoober 2008, kell 10:01 (UTC)