Arutelu:Elmar Ilp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Langes 1941. aasta suvel koos tuhandete teiste Punaarmee 22. eesti territoriaalse laskurkorpuse võitlejatega Saksa vägede kätte sõjavangi,... siin on kyll midagi valesti läinud: 1941. aastal ei saanud olla mingit eesti territoriaalset laskurkorpust... --Lulu 9. jaanuar 2006, kell 14.38 (UTC)

Sai vahest ikka - Eestisõjaväest tehti nõuk armees kaks laskurkorpust, mis peaaegu täies koosseisus sakslaste kätte "vangi langesid".

Ei, kindlasti mitte. --Lulu 10. jaanuar 2006, kell 07.52 (UTC)

Eesti Entsüklopeedia 11, Tallinn 2002, lk 49 (kirjeldab okupatsiooni algust ja Eesti relvajõudude likvideerimist):

"NSV Liidu kaitserahvakomissari 17. aug. käskkirja ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 29. aug. otsusega reorganiseeriti maavägi eesti territoriaalkorpuseks (22. territoriaallaskurkorpuseks), mis kuulus NSVL Balti erisõjaväeringkonna koosseisu." ...

"28. IX 1941 eemaldati Punaarmee 22. territoriaalaskurkorpuses teeninud eestlased rindelt. Suurem osa kaadrisõjaväelastest hukkus NSV Liidu vangilaagrites. NSVL Riikliku Kaitsekomitee 18. XII 1941. a. otsusega alustati Uuralis Punaarmee 7. eesti laskurdiviisi ja veebr. 1942 249. eesti laskurdiviisi formeerimist. Sept. 1942 moodustati 8. eesti laskurkorpus (komandör kindralleitnant Lembit Pärn), mille väeosades oli 1942. a. lõpul 27 300 meest."

M. o. t. t.

No näed siis. Saimegi targemaks: 22. laskurkorpus 1940.a. ning 8. laskurkorpus 1942.a. Olin ise valesti informeeritud. Tänud. --Lulu 24. jaanuar 2006, kell 09.40 (UTC)

NPOV[muuda lähteteksti]

Vaidlustan artikli neutraalsuse. Kasutatakse ebausaldusväärseid allikaid, 26.11.1945 "isiklikel motiividel" tapmise kohta puudub viide üldse. Martin S. Kulli raamatu kohta vt.: http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/veri-mu-katel-kes-te-olete-seltsimees-kull.d?id=47879985 --Kriku 19. juuni 2011, kell 11:36 (EEST)

Millised allikad on "ebausaldusväärsed"? Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine on kirjutatud, et tuleb ära näidata, kust kirjutatud info pärineb, et igaüks saaks ise "otsustada selle usaldatavuse üle". Kas Viktor Suvorov on ebausaldusväärne? Aga Trofim Lõssenko? Žukovi meenutused-mõtisklused? Milliste tunnuste järgi seda kindlaks teha, et nad on või ei ole usaldatavad?
Mina isiklikult ei jätaks ühtegi seisukohta kirja panemata – leian igasuguse infokillu kasulikuna olevat. Võib-olla sel seisukohal, sel infokillul pole piisavalt häält, et end kuuldavaks teha; võib-olla leidub inimesi, kes ei taha üht või teist teooriat kuuldavaks teha. Isiklikult olen arvamisel, et kõik, mis trükis ilmunud, kõlbab Vikipeediasse üles tähendada (kusjuures, pean oluliseks rõhutada seda, et justnimelt trükis mitte veebis avaldatud – paljugi just seetõttu, et veeb on dünaamiline ja muutuv, raamat aga püsivam infokandja). Meie suurim probleem on sõnameisterlikkus, mitte see, kas konkreetne nähtus on tegelikult ka nii või mitte. On tarvilik seisukohti tutvustada nii, et me ei suru neid peale, et lugejal jääb ise võimalus otsustada, ise jõuda selgusele, kas esitatu on tõde, pooltõde või midagi muud. --kanakukk (arutelu) 21. september 2012, kell 17:39 (EEST).
Sellest on ju ajakirjanduses juttu olnud, et Martin S. Kull on pseudonüüm. Selle nime all avaldatakse venemeelset propagandakirjandust. Artiklis ei peaks tema raamatut tsiteerima. 90.191.119.98 21. september 2012, kell 18:49 (EEST)
Kas venemeelsus (EKSS järgi on liide meelne "teatud loomu, meele‑, hinge‑, vaimulaadi v. psüühikaga; teatud veendumuste v. vaadetega, teatud meelsusega" ning meelsus "poliitilised jm. tõekspidamised, veendumused ning nendest johtuv eluhoiak") on tingimata halb? Kas kõigil venemeelstel on ühtsed poliitilised vaated? Võib-olla kõik eestimeelsed söövad hapukapsast ja verivorsti, aga kahtlen, kas neil kõigil on samasugused arusaamad ühiskonnaelu korraldamisest. On neid, kes pooldavad rohelist maailmavaadet, aga leidub neidki, kellede arvates on sotsiaalseid garantiisid liiga vähe jne.
Edasi. Mida peab IP-aadressi alt kirjutatav silmas propagandakirjanduse all? Linnar Priimägi ütles kunagi (ETV saates "Tähelaev", kui ma ei eksi), et propaganda ongi kogu meie kultuuri funktsioneerimise skeem, s.t keegi paneb kellelegi mõtteid pähe. Kui Solženitsõn kirjutas Gulagist, siis ta ju ei teinud seda lihtsalt niisama, paberile tindi trükkimiseks, vaid teatud vaadete ja idee levitamise eesmärgil, kusjuures seda kõike tegi ta ju sihikindlalt. Aga niisugune tegevus vastab ju otseselt EKSS-i arusaamale propagandast – "poolehoidjaid taotlev ideede, õpetuste, vaadete vms. sihikindel levitamine, selgitustöö". Kas siis Nobeli kirjanduspreemia laureaadist ei tohiks kah rääkida? Ta ju tegeleb propagandaga? Ja see on ju halb...? --kanakukk (arutelu) 21. september 2012, kell 19:52 (EEST).
Jah, aga see on siin eestikeelne vikipeedia ja vene propagandakirjanduse tsiteerimine ei ole kohane ja sobilik. 90.191.119.98 21. september 2012, kell 19:59 (EEST)
See on ikkagi eestikeelne, mitte eesti entsüklopeedia. Seda pole ka lihtsalt võimalik nii kirjutada, et eestlaste enamikule mitte meeldivaid seisukohti ei kajastata, rääkimata sellest, et see oleks kasulik. Andres (arutelu) 22. september 2012, kell 11:29 (EEST)
Mingi allikakriitiline suhtumine peab ikka olema. Esmajoones puudutab see lähiajalugu. Me ju ei tsiteeri näiteks Johan Bäckmani ja Leena Hietaneni raamatuid. Martin S. Kull kuulub peaaegu samasse kategooriasse. 90.191.119.98 22. september 2012, kell 11:34 (EEST)
Peab konkreetsetel juhtudel vaatama. Tsitaadid ei pruugi vajalikud olla, kuid ikkagi peab ütlema, mis neis raamatutes on. Peale selle, hinnangud ühe või teise autori tõsiseltvõetavusele lähevad lahku. Andres (arutelu) 22. september 2012, kell 11:44 (EEST)

Artiklil tuleb silma peal hoida, siia on topitud huilahtusi nagu "küüditaja!" ja "koputajad-agendid". NPOV ja viideteta, seda kohe kindlasti. --Oop (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 10:33 (EET)


Mõned järeldused ja üldistused artikli põhjal:

Metsavennad ongi algusest peale rahutud ja huligaansed. Seepärast nad metsa läksidki. Mõned on ka Nõukogude Armee desertöörid (häbi neile, tabagu neid Nõukogude rahva põlgus ja hukkamõist!) või lähevad lihtsalt töölt minema, et rahulikke talupoegi terroriseerida (mis põhjus sellel veel olla saab).

Kui metsavend tapab küüditaja, on see mõrv. Kui keegi küüditajatele või hävituspataljonile ette jääb, on see isikukultus.

Kollaborandid on ohustatud (ohustatud liik, vajab kaitse alla võtmist).

Metsavendadel on bande.

Metsavendade tegevuse motiive on raske tagantjärele tuvastada (aga äkki neile lihtsalt ei meeldinud nõukogude võim?). Nende eesmärk on külvata rahva seas ebakindlust ja aukartust tema ees.

Metsavennad paistavad silma erilise jõhkrusega, kasutades oma õnnetute ohvrite mõrvamiseks piinarikkaid meetodeid. NKVD-lased seevastu on sügavalt humaansed.

Metsavendade laibad pandi rahva rõõmuks avalikult välja. Nüüd võis Kingissepamaal julgelt elada, õnn tuli meie õuele, au kolhoosikorrale.

Väike osa vaenulikest raadiohäältest pimestatud, natsionalistlikult meelestatud uurijaid peab millegipärast metsavendi vabadusvõitlejateks.

Alfred Käärmann pöörab vist hauas ringi. --IFrank (arutelu) 26. juuli 2013, kell 08:54 (EEST)

Kas osa materjalist on ka välja võetud? Andres (arutelu) 26. juuli 2013, kell 10:31 (EEST)

Kas on mõeldud seda Juhan Saart või kedagi teist? Andres (arutelu) 25. aprill 2015, kell 15:39 (EEST)


Siin oli enne kaks versiooni tabamise kohta, nüüd on need asendatud kolmanda versiooniga. Ühelgi pole viidet. Andres (arutelu) 17. august 2015, kell 12:15 (EEST)