Arutelu:Eesti-Venemaa piirileping

Neid lepinguid on ju ka varem olnud, nt 2005: Eesti ja Venemaa välisminister allkirjastasid piirilepped esimest korda 2005. aasta 18. mail ning riigikogu ratifitseeris need sama aasta 20. juunil. 2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi, leides, et riigikogus ratifitseerimisseadusele lisatud preambul võimaldab esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Ka viimati allkirjastatud lepingut ei ole siiani ratifitseeritud. --Metsavend 5. jaanuar 2015, kell 16:53 (EET)

Nõus. Arvan, et tuleb teha eraldi artiklid. Andres (arutelu) 15. veebruar 2015, kell 01:43 (EET)

Tartu rahulepingut pole ilus maha vaikida. Eesti ajal ei teadnud keegi praeguses artiklis nimetatud "piirilepingut".

Igatahes Eesti ajal piirilepingut ei olnudki. Andres (arutelu) 15. veebruar 2015, kell 01:43 (EET)

Praegune redaktsioon ei ole erapooletu. Andres (arutelu) 15. veebruar 2015, kell 01:44 (EET)

Kas poleks mõtekam märksa asjalikumale Raamaturoti versioonile tagasi muuta? Praegu on lihtsalt osa teemakohast teksti kustutatud ning isiklikku arvamust ja ekslikke väiteid lisatud (näitena toodud 4-st "asjatundjast" Tartu rahu ja riikliku järjepidevuse küsimuses on 1 pimedate ajaloo uurija, 1 arhitekt ja 1 Roheline erakond; ainus sellist tiitlit vääriv on Toomas Varrak, aga tema kirjutis ei kinnita siin artiklis esitatud väidet). --Minnekon (arutelu) 27. september 2015, kell 16:09 (EEST)

Tegin seda. Viidatud artiklid võiks panna kirjanduse või välislinkide alla. Võib-olla ka tekstis mainida. Andres (arutelu) 28. september 2015, kell 02:39 (EEST)

Eraldi teema(?): Eesti-Vene piiriläbirääkimised

Meil on linke märksõnale Eesti-Vene piiriläbirääkimised, ent ma pole kindel, kas see teema peaks olema eraldi artiklis. Meil on ka artikkel Eesti-Venemaa piir--Bioneer1 (arutelu) 6. märts 2015, kell 11:46 (EET)

Võiks olla küll eraldi. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 14:33 (EET)

---

Artikli pealkiri on vigane. Peab olema: Eesti–Venemaa piirileping. 90.190.71.25 27. september 2015, kell 16:30 (EEST)

Sidekriipsu asemel mõttekriips? Minu arust on sidekriips korrektne: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=155 --Minnekon (arutelu) 27. september 2015, kell 16:56 (EEST)

---

Kui piirileping pole ratifitseeritud, kas saab siis rääkida de jure piirist? Andres (arutelu) 28. september 2015, kell 02:39 (EEST)

---

Tartu rahulepingu kehtivus, vaatamata selle NSV Liidu poolsele rikkumisele 1940. aastal, on väljaspool kahtlust.

See on siiski Mälksoo isiklik hinnang ja ta enda kirjutis algab inimeste nimetamisega, kes on selle kahtluse alla seadnud. Sellise kategoorilise väite asemel tuleks siin tutvustada, mida erinevad autoriteetsed või muidu olulised isikud selle kehtivusest arvanud on. --Minnekon (arutelu) 29. september 2015, kell 19:15 (EEST)

Piiri õgvendati mõnes kohas. Muuhulgas likvideeriti Põlvamaal asunud nn Saatse saabas – Venemaa territooriumi sopistus Eestisse, mis takistab Saatse ja Lutepää külade elanike vaba liikumist kohalike keskuste vahel. Ühepoolselt loobuti aga osast Eesti NSV territooriumist: lahti öeldi Narva veehoidla olulisest osast ja ulatuslikust Narva lahe merealast.

Mismõttes "ühepoolselt loobuti", kui eelmine lause ütleb, et mõlemad pooled loobusid teise kasuks oma aladest? --Minnekon (arutelu) 29. september 2015, kell 19:21 (EEST)

Nüüd on Ühepoolselt loobuti asendatud väljendiga Midagi vastu saamata, aga probleem jääb samaks - vahetult sellele eelnev lause väidab, et vähemalt Saatse saabas saadi vastu (tegelikult rohkem). Hardo Aasmäe arvamusartiklist parem allikas vahetatavate alade kohta on nt see ja mereala küsimust kommenteerib Paet siin. --Minnekon (arutelu) 1. oktoober 2015, kell 00:00 (EEST)

Tee ümber. Andres (arutelu) 1. oktoober 2015, kell 05:50 (EEST)

Kuna eelnimetatud muudatuste sisseviija, kasutaja 90.190.71.25 näib ka ise olevat huvitatud artikli täiendamisest, siis ma annan kõigepealt talle võimaluse lisandusi-parandusi teha või küsimust siin arutelus kommenteerida :) --Minnekon (arutelu) 1. oktoober 2015, kell 12:17 (EEST)

---

Siit on täna selgitust andmata teksti eemaldatud. 90.190.71.25 21. oktoober 2015, kell 20:29 (EEST)

Artiklis olnud tekst: Kolm peamist põhiseaduse sätet, mis uue piirilepingu sõlmimise võimatuks teevad:


§ 2 – Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik;
§ 122 – Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga;
§ 123 – Eesti ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus Eesti põhiseadusega.

ning võrdluseks kehtiv põhiseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002?leiaKehtiv

--WikedKentaur (arutelu) 21. oktoober 2015, kell 22:51 (EEST)

Tsiteerisin Põlluaasa artikli järgi. Selles on tõesti § 123-es paar ebatäpsust (mis küll mõtet ei muuda). Mida siis nüüd teha? Tsiteerida RT järgi? 90.190.71.25 23. oktoober 2015, kell 17:16 (EEST)

Arusaamatuks jääb miks on § 122-e tsiteeritud osaliselt ning mõtet muutvalt. --WikedKentaur (arutelu) 23. oktoober 2015, kell 19:26 (EEST)

Okupatsioon

De facto jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses Viru Ingeris) okupatsioon.

Võeti välja kui viitamata ja kahtlane väide. Viidata saab Henn Põlluaasa viimati viidatud artiklile (vt Viited). Ursus scribens (arutelu) 15. jaanuar 2019, kell 19:06 (EET)

Ma ei loe Põlluaasa elukäigust välja, et ta võiks rahvusvahelise õiguse valdkonnas ligilähedaseltki asjatundlik ja usaldusväärne allikas olla. Aga kui leitakse mõni asjalikum arvaja, siis tuleks see väide sõnastada nii, et ei jääks muljet nagu oleks tegu üldiselt aktsepteeritud seisukohaga. --Minnekon (arutelu) 16. jaanuar 2019, kell 06:23 (EET)

Välja võetud lause kuulub sellele eelneva lõiguga ("Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele...") kokku. Iseenesest pole siin midagi kahtlast: kui Eesti Vabariik oma Tartu rahu järgsetes piirides oli okupeeritud ja annekteeritud, siis ei saa see ju teisiti olla ka osaga Eesti Vabariigi territooriumist. Ursus scribens (arutelu) 16. jaanuar 2019, kell 14:35 (EET)

Kahtlane on väide sellepärast, et see käib tänapäeva kohta. Eesti riigijuhid korduvalt teatanud, et Eestil pole Venemaale territoriaalseid pretensioone. Mida õigusteadlased sest teemast arvavad, ma ei tea. --Minnekon (arutelu) 16. jaanuar 2019, kell 18:01 (EET)

Minnekon, keegi Kaja Kallas ütleb 31.05.2021 kl 17:38 Riigikogu kõnepuldist, et loomulikult on Petserimaa ja Narva-tagused alad okupeeritud (vastuseks kellegi Henn Põlluaasa küsimusele): https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202105311500?phrase=okupeeritud&type=ALL#SND-6465275 --kanakukk (arutelu) 7. juuli 2021, kell 04:04 (EEST).

Sa mõtled, et see Kaja Kallase ütlus väärib artiklisse lisamist? Probleem on, et stenogramm on esmane allikas (tõsi, keskmisest parem esmane allikas, sest vähemalt pole kahtlust, et Kallas tõesti ütles nii), millele tuginemist tuleks üldjuhul vältida. Miks see võiks antud juhul õigustatud olla? Aga kui lisada, siis mitte ainult see üks ütlus, sest ta räägib sel istungul piirist ja piirleppest pikemalt, sh asju, mis paistavad olema vastuolus ülaltoodud lausega (kas saab ühteaegu pidada okupatsiooniks, aga samas territoriaalseid nõudmisi mitte omada?). Mis puudutab Põlluaasa teemat, siis tema arvamust võiks minu arvates nüüd artiklis mainida küll, sest see oli esitatud tähelepanuväärses positsioonis, Riigikogu esimehena, ja leidis ajakirjanduses käsitlemist. --Minnekon (arutelu) 7. juuli 2021, kell 11:42 (EEST)

Piirilepingu kehtivus

Artiklist endast: "Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist." Järelikult "uut piirilepingut" ei ole juriidiliselt olemas. Teiseks: Eesti NSV ei olnud CCCP jaoks välisriik, millega oleks sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid. --37.157.108.238 20. mai 2020, kell 19:06 (EEST)

Minu arust ka tuleks sissejuhatuses mainida, et piirilepingud (neist tuleks tegelikult mitmuses rääkida) pole veel jõustunud. Aga NSVL-i ja ENSV maadejagamine on kirjas vast taustainfona, et miks piir on praegu seal, kus ta on, mitte ei taheta öelda, et see oli ka Eesti-Venemaa piirileping. --Minnekon (arutelu) 21. mai 2020, kell 15:50 (EEST)