Saatse saabas

Allikas: Vikipeedia
Saatse saapa asukohaskeem Eesti ja Venemaa piiril
Kaart

Saatse saabas (vene keeles Саатсеский сапог) on osa Venemaa Petseri rajooni territooriumist, mis on sopistusena ümbritsetud Eesti territooriumist. Umbes 1 km pikkune saapakujuline ala pindalaga 115 ha asub Saatse küla lähedal, seda läbib Värska–Ulitina tee (ehk Saatse–Värska tee).

Saatse saabas tekitab kohalikele elanikele probleeme, kuna osa olulisest ühendusteest läbib naaberriigi territooriumi, millele tohib siseneda vaid viisaga. 2014. aasta alguse seisuga on Saatse saabast lubatud läbida ainult sõidukiga (bussis, autos või jalgrattaga) ja peatumata, mitte jalgsi. Sesniki külast pääseb kohalikku keskusse Värskasse kas läbi Venemaa territooriumi või 20 km pikkuse ringiga; Lutepää külast viib aga tee nii Värska (nn Lutepää kolmnurk) kui ka Saatse poole (Saatse saabas) üksnes läbi Venemaa.[1]

Saatse saapa probleemi lahendamist loodetakse Eesti-Venemaa piirilepingult. 18. veebruaril 2014 allkirjastasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu. Uus piirileping ei ole jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendis ratifitseerimist.

Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepingutes. Üldjoontes fikseeriti selles Eesti idapiiriks Eesti NSV kunagine administratiivpiir. Piiri õgvendati mõnes kohas. Muuhulgas likvideeriti Põlvamaal (praegu Võrumaal) asunud nn Saatse saabas – Venemaa territooriumi sopistus Eestisse, mis takistab Saatse ja Lutepää küla elanike vaba liikumist kohalike keskuste vahel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Arvo Uustalu, "Saatse saapa taga elav vanamemm: piirileppe järel pääseb vähemalt normaalselt arsti manu!" Õhtuleht, 13. veebruar 2014, lk 6–7

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arvo Uustalu "Saatse saapa taga elav vanamemm: piirileppe järel pääseb vähemalt normaalselt arsti manu!" Õhtuleht, 13. veebruar 2014, lk 6–7

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]