Arutelu:Amitriptüliin

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kaubamärkide pealt peaks siia ümbersuunamised tegema. Andres 22. märts 2009, kell 15:17 (UTC)

Tuleb tunnistada tõsiasja, kuid kaubanduses olen ma täielik võhik. Jah, amitriptüliini müüakse Eestis nii amitriptüliini kui saroteeni ja saroteen retardi nime all. Amitriptüliini seejuures "Amitriptyline-Grindeks" (mitte "Amitriptilins-Grindeks") ja "Amitriptylin Nycomed" nime all. Aga kas need on siin kaubamärgina registreeritud? Siin tuleb vist patendiamet appi kutsuda.--Rünno 22. märts 2009, kell 16:04 (UTC)
Olgu kuidas on, aga need ümbersuunamised tuleks ära teha. Toomas juba alustas. Andres 22. märts 2009, kell 16:14 (UTC)
Tänud Toomasele, kuid arvan, et pean ise need ümbersuunamised ära tegema.--Rünno 22. märts 2009, kell 16:18 (UTC)

Kristalliline pulber. Milline peaks olema siselink? Kas:

Minu meelest võiks olla kristalliline pulber. Andres 6. juuli 2010, kell 00:24 (EEST)[vasta]
Nii palju kui minu mõistus asjast aru saab, kristalliline pulber (Crystalline powder) on pulber, mis viibib teatavas struktuuri faasis - kristallisatsiooni (crystallinity) faasis. Inglise vikist paraku targemaks ei saa.--Rünno 6. juuli 2010, kell 10:10 (EEST)[vasta]

Miks Süstelahus ei või märksõna olla? Andres 6. juuli 2010, kell 00:21 (EEST)[vasta]

Väga raske on ühemõtteliselt defineerida. "Lahus, mis on ettenähtud manustamiseks spetsiaalsete vahenditega (süstal ja nõel), mis läbivad organismi loomulikke kaitsebarjääre". Paremat definitsiooni ei oskaks välja pakkuda.--Rünno 6. juuli 2010, kell 10:10 (EEST)[vasta]
Tegin pisikese nupukese süstelahuse kohta.--Rünno 6. juuli 2010, kell 11:26 (EEST)[vasta]

Välja jäänud pilt[muuda lähteteksti]

Lõik Neurotransmissiooni jooksul vabanevad... oli pildiallkiri. Pilt pärines autoriõigusega kaitsutud lehelt. Pildil oli kasutatud tõlkevasteid transporter, vesiikulid, pre(ja post-)sünaptiline neuron, monoamiinoergilise tagasihaarde inhibiitor, signaal, retseptorid. Võimalik on ise vaba joonis teha. Pikne 2. august 2010, kell 21:57 (EEST)

Kordan veel, et tegemist ei ole Sigma loominguga, vaid kuskilt mahaviksikud pildiga. Taastan muutuse.--Rünno 2. august 2010, kell 22:10 (EEST)[vasta]
Rahu. Kui saad nüüd viidata, kellelt nad selle joonise varastaid ja, et see keegi on pildi vaba litsentsi all avaldanud, siis on korras ja taastan pildi. Pikne 2. august 2010, kell 22:29 (EEST)
Skeem ei ole looming.--Rünno 2. august 2010, kell 22:36 (EEST)[vasta]
Samamoodi mõeldes peaksid kõik keemiliste ainete struktuurvalemid olema range autoriõiguse all.--Rünno 2. august 2010, kell 22:38 (EEST)[vasta]
Siin oli ikkagi mittetriviaalne kujundus. Võib teha lihtsama või teistmoodi kujundusega pildi. Andres 3. august 2010, kell 00:17 (EEST)[vasta]
Selle pildi probleemi võib siis lugeda lõppenuks.--Rünno 4. detsember 2010, kell 14:22 (EET)[vasta]

Artiklisse palun paar viidet juurde lisada ning etümoloogia osa vajab minu arvates rohkem lahtikirjutamist. --Iifar 20. jaanuar 2011, kell 15:08 (EET)[vasta]

Seda, et maakera on ümmargune, ei ole vaja viidetega tõestada. Aga etümoloogia osas - ole lahke ja kirjuta.--Rünno 2. aprill 2011, kell 21:06 (EEST)[vasta]

Üldmeditsiini mõiste on nii hägune, et seda ei ole mõtet teha märksõnaks. Inglise vikis näiteks ei ole üldse sellist mõistet nagu "basic medical science " [1]. --Rünno 2. aprill 2011, kell 20:59 (EEST)[vasta]

Milleks sellist sõna, mille tähendus pole selge, siis üldse kasutada? Tavalugeja ei pruugi teada, mis see tähendab. Andres 2. aprill 2011, kell 21:17 (EEST)[vasta]
Sõna on olemas, aga mida see täpselt tähendab, ei ole selge. Just selle ebamäärasuse pärast ei ole vaja klammerdada. Kui mõiste saab täpse tähenduse, siis võib klammerdada.--Rünno 2. aprill 2011, kell 21:40 (EEST)[vasta]

Kui tekkib kahtlusi, siis võib ju inglise keelset vikit lugeda.

Asi pole ju kahtlustes vaid viite puudumises. --Iifar 2. aprill 2011, kell 21:09 (EEST)[vasta]
Kordan veel kord - "Seda, et maakera on ümmargune, ei ole vaja viidetega tõestada". Ravimi artiklis ei ole vaja hakata haiguse patogeneesi üldaksepteeritavatele seisukohtadele viitama. Depressiooni artiklis vast küll.--Rünno 2. aprill 2011, kell 21:14 (EEST)[vasta]
See võib olla üldaktsepteeritav, aga lugeja ei pruugi seda teada. Andres 2. aprill 2011, kell 21:17 (EEST)[vasta]

Ka teise viitamisnõude äravõtmine pole minu arust põhjendatud. Kui tegu on millegi enesestmõistetavaga, milleks seda siis üldse mainida? Andres 2. aprill 2011, kell 21:17 (EEST)[vasta]

OK, kui hakata kõiki väiteid viitama, kardan, et varsti tõuseb kisa - artikkel koosneb pealmiselt viidetest... On's sel mõtet?--Rünno 2. aprill 2011, kell 21:22 (EEST)[vasta]
Kisal ei ole mõtet. Viitamine suurendab usaldatavust. Andres 3. aprill 2011, kell 04:18 (EEST)[vasta]

medscape lingid eeldavad lugemisesks registreeringut, kas neid loetakse seetüttu katkisteks?
Mariina 27. jaanuar 2016, kell 18:06 (EET) alias Простота

Kas mitte õige pole "süstemaatiline nimetus"?

Kaotasin süstemaatilisest nimetusest kaks tühikut. Kas seda pole kuidagi võimalik ümbersuunamiseks teha? Andres (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 09:53 (EEST)[vasta]

Skisofreenia ravim[muuda lähteteksti]

Mulle ei meeldi, et amitriptüliin on märgitud skisofreenia raviks. Ma saan aru, et wiki artikilid võivad olla vastuolulised ja mis iganes. Aga, kui kirjutaja suudaks väljendada amitriptüliini skisofreenia ravimina peale seda, kui traditsioonilised ravimid on aju biokeemia juba nii tuksi keeranud, et suurt vahet ei ole enam, mida proovida. Näiteks LSD ja Atropiin koos on ka skisofreenia raviks eksperimentaalselt kasutatud.

Mu vastuväide põhineb peamiselt sellel, et skisofreenikud on loomult drug searching behaviour-iga ja internetist otsides leiab esimese ravimina tavaliselt väga psühhoaktiivseid aineid niikuinii. Amitriptüliini kõrvalmõjud on samuti igasugu ekstrapüramidaalsed nähud, mis kuidagi ei paranda skisofreeniku elukvaliteeti.

Tere anonüümne Vikipeedia kasutaja!
Vaatasin artikli viivuks üle, artikli esiseljas toodud ravimit soovitatakse 'liitravimina' ka skisofreenia diagnoosiga patsientidele. Kuidas patsiendid arstiga ravikuurides ja vajadustes kokku lepivad ei ole minule kahjuks teada, vägisi vast valdavalt ei manustata, seega hetkel ei oska mina Teile vastu tulla kõrvaltoimete loetelu on hetkel piisav ja mulle tundub, et ravim on inimtarbeks katsetatud ja registreeritud ja päriselt olemas ning ringluses. Me Vikipeedias tavaliselt ei ütle inimestele, et võtke seda ja ärge võtke toda, me oleme paljuski 'materiaalsed', selles mõttes, et ainepõhised.

Midagi annaks uurida kui on avaldatud skisofreenia ja toodud ravimi uuringute ja toimete kohta materjale selle kohta kuidas ravim skisofreeniahaige aju ja närvide biokeemilised võrgustikud on 'moondeliseks' muutnud (see on tegelikult ütlematagi selge) aga meie vajame tõendusmaterjali ja 1 patsient ei võrdu ülejäänud patsiendid. Ei oska skisofreeniahaigete poole miskit lendu lasta, täpselt ei tunne selle haiguse mehhanisme ja sümptomeid, kui juhtub tundlikum inimene olema siis võib hirmus igasuguseid pakutavaid ravimeid vastu võtta aga kindlasti mitte kõik psühhiaatrid ei kirjuta neid tablette välja...

Inimesed ajavad vahel segi ravi ja ravimi mõtte - mõlemad ei pruugi 'ravi välja kannatada' ehk et neil ongi teised funktsioonid.

Mariina 27. jaanuar 2016, kell 16:32 (EET) alias Простота
Tere anonüümne Vikipeedia kasutaja!
Täna: tänapäevased uurimused indikeerivad skisofreenia diagnoosil teatavates määrades immuunregulatsiooni häireid - lümfotsüütide (T- ja B-rakkude alampopulatsioonide morfoloogilisi muutusi, muutusi CD4+CD45RA+ T rakkude, CD8+ T rakkude, CD5+ B rakkude ja gamma delta T rakkude määrades, seerumi teatud antikehade suurenenud või alanenud määrasid, ringlevate tsütokiinide eriti IL-2, interferoon gamma ja IL-6-e ja viirusevastaste antikehade kõrgenenud taset, mis aga indikeerivad autoimmuunhaiguslikke tegureid ...
* Amanda L Jones, Bryan J Mowry, Michael P Pender ja Judith M Greer, Immune dysregulation and self-reactivity in schizophrenia: Do some cases of schizophrenia have an autoimmune basis?, Immunology and Cell Biology (2005) 83, 9–17; doi:10.1111/j.1440-1711.2005.01305.x
Mariina 28. jaanuar 2016, kell 19:17 (EET) alias Простота

See on tõepoolest nõrk hea artikkel. See tuleks uuesti hinnata ja ma arvan, võib-olla hea artikli staatus eemaldada. Peatükid "Etümoloogia" ja "Kõrvaltoimed" on peale vaadates üsna kehvas seisus, mõni teine ka kindlasti. Palju lõike on viitamata, ka teistes peatükkides.--Raamaturott (arutelu) 27. jaanuar 2016, kell 19:48 (EET)[vasta]

Kas 'surma kandja' on mingi meditsiinitermin? --Metsavend 27. jaanuar 2016, kell 22:50 (EET)

Mis siis teha kui ma nii andekas olen.... mõeldud oli, see vajaks rohket täpsustamist, et on lisatud teisi seaduslikke ravimeid, kuid 'surma garandiks' peetakse just artiklis toodud ainet (üks teine ripats vis olla cimetidine jne)...
Boudewijn Chabot, Dignified Dying
kas tõesti piisab artiklile tähelepanu juhtimisest sellest kui mina (Mariina) korra pilgu peale heidan? Kahju, et mul sellisteks 'meetoditeks ja mängudeks' aega ei jägu...
Artiklis toodud keemilise aine ja haiguslike seisundite vahelised seosed (tõenduspõhise meditsiini ja inimese füsioloogia mõttes) on nõrgad, samas toimeaine on juba vana ja 2007 ei ole sama mis 2016 seega artikli autoril siin küll erilist toimet pole (tema pani kirja mis suutis) see artikkel võis olla kunagi hea plaan ravimi toimeainete artiklite jaoks...
Kuna mina töötan pisut teisiti siis ei tuleks allolevat võtta ei etteheidete ega kriitikana (see on mul tunduvalt tumedam) pigem plaanina kust ja kuidas võiks artikli jaoks materjale otsima hakata.
Võiks püüda toimed inimkehale ja/või (rottidele) tuua ikka nimede loendist tunduvalt kõrgemale, ja lisaviited, näiteks

[Richard P. Hoffmann, https://books.google.ee/books?id=cxILf3acKxIC&pg=PA147&dq=Endep+and+erectile+dysfunction&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwigzqmM4svKAhUHpw4KHTiPA-QQ6AEIGTAA#v=onepage&q=Endep%20and%20erectile%20dysfunction&f=false Ask The Pharmacist: Drug & Health Information For The Consumer siin]

Praegu pole täpselt välja toodud, kust maalt on kirja saadud loomkatsed ja millised on inimestel läbi viidud kliinilised uuringud ja miks osad neist lõpetati...
Ärajäämanähud võiks sees olla, et inimene ei ajaks neid segi neuroloogiliste seisunditega ja ei satuks uuesti järgmise ravikuuri otsa;
milliste ainetega ja ravimitega koos tarbida ei tohiks ...
Ravim on suur müügihitt aga selline hirmuäratav elusale toimimise profiil (kõrvaltoimete osa, mis on ülevaatlik, selles mõttes, et siduda need uurimismaterjaliga ja tuua võimalikud juhtumid (kui need on avaldatud) ka juurde aga peamised seisundid elundkondade kaupa on ära toodud ja see on hea) - kui patsiendil jaguks aega need läbi lugeda siis küllap tal võiks tekkida mõtteid ravimi kasutamise ja/või mittekasutamise kohta) et ma kohe ei saa aru kuidas igal aastal meil Eestis näituseks seda kraami kümnetes tuhandetes grammides müüakse kui 1000 mg on juba 'minekulaadne'...
samas ei saa liiga pealtükkiv olla inimestel on teatav autonoomsus: nad saavad ise natuke valida millise arsti juurde lähevad ja mida ja kuidas tarbivad ... 'usu ja usalduse küsimus' kui inimene ikka usub, et tabletid aitavad siis kõrvaltoiemte lugemine ei saa aidata, kuid lastele öise enureesi raviks no see on küll ...
Lugesin, et USAs on aine retseptivaba ja hindu leiab siit...
jne jne
Mariina 28. jaanuar 2016, kell 07:30 (EET) alias Простота

Hea artikli staatuse eemaldamine[muuda lähteteksti]

Kes on poolt, et sellelt artiklilt tuleks hea artikli staatus ära võtta? See on praegu aga esilehel ka, kuid artikli tase aina langeb. See oleks juba teine artikkel, mis osaliselt Mariina tõttu hea artikli tähise kaotab.--Raamaturott (arutelu) 28. jaanuar 2016, kell 10:42 (EET)[vasta]

Kas pakendi infolehe kasutamine viitena on üldse mõeldav? Inglise vikis kasutatakse ravimeid käsitlevates artiklites vist ainult ametlikke väljaandeid, mis paneb kahtluse alla ka mõne teise siin olevate viite asjalikkuse.--Raamaturott (arutelu) 28. jaanuar 2016, kell 15:46 (EET)[vasta]

Tõstsin artikli heade artiklite seast ümber B-kvaliteediklassi (vastavale sellele arutelule siin). Teksti täiendaval kontrollimisel ja arendamisel võib selle esitada A-kvaliteediklassi artikli kandidaadiks. Ivo (arutelu) 21. jaanuar 2018, kell 21:22 (EET)[vasta]
Siin on veel see probleem, et osa kõrvalnähtusid on valesti liigitatud väga sagedastena. Tundus kuidagi ulmelisena ja kontrollisin Raviminfo.ee-st infolehte ja tõepoolest, artiklis näib olevat vigu. Ei viitsi ise ette võtta nende ükshaaval parandamist.Miacek (arutelu) 18. juuni 2018, kell 00:39 (EEST)[vasta]