Arutelu:Ülemiste raudteejaam
Kas seal on ka jaamahoone? Andres 11. aprill 2009, kell 23:07 (UTC)
- Ei tohiks olla. Kas teha põhileheks "Ülemiste raudteepeatus"? --Jaan513 12. aprill 2009, kell 08:07 (UTC)
Puudub lehekülg Ülemiste. Seda oleks kindlasti tarvis. Andres 12. aprill 2009, kell 08:21 (UTC)
- Kas "raudteepeatus" on mingi uus jaama liik? Ülemiste jaam oli aastakümneid esimene jaam pärast Tallinna kõigile idasuunalistele reisirongidele. Mingi jaamahoone oli seal ka, aga hoone olemasolu või puudumine ei muuda ka teivasjaama "peatuseks". Näiteks ülejärgmises - Kulli jaamas - pole hoonet olnud. Teen ettepaneku raudteejaamu ikka jaamadeks nimetada. Ssgreporter (arutelu) 25. august 2013, kell 00:46 (EEST)
- Ma ei tea, raudteelased teevad vahet. Raudteepeatusi nimetatakse ka peatuskohtadeks. Asi pole ainult jaamahoones, vaid ka teede hargnemises ja rongide teenindamises, niipalju kui mina aru saan. Andres (arutelu) 25. august 2013, kell 18:40 (EEST)
- Üldkeele seisukohalt ei tundu niisugune vahetegemine õige. Näiteks Kulli teivasjaamas on alati olnud üksnes post jaama nimesildiga ainsa rööpapaari ääres (nüüd vist on juba kaks paari), kuid ka platvorm. Teivasjaamaks nimetati ilmselt seetõttu, et seal ei olnud jaamahoonet ja seal ei peatunud ka kõik reisirongid nagu Ülemistel. Platvorm kinnistab aga raudteejaama kindlale paigale ega lase seda sada või paarsada meetrit siia- või sinnapoole nihutada nagu bussipeatust. Ssgreporter (arutelu) 25. august 2013, kell 23:49 (EEST)
- Teivasjaamu väidetavalt enam ei ole. Mul on võib-olla pealiskaudne arusaam, aga raudteepeatus on koht, kus rong lihtsalt peatub, võib olla perrooniga ja puha, aga jaam on midagi uhkemat. Adeliine 26. august 2013, kell 00:02 (EEST)
- Teivasjaam polegi termin olnud, pigem rahvakeelne nimetus. Aga asjaolu, et jaamahooneid reisijate teenindamiseks pole enam kuigi palju jäänud, ei peaks keelest kaotama sõna "(raudtee)jaam", mis on alati tähistanud kohta, kus rong peatub. Ssgreporter (arutelu) 26. august 2013, kell 00:08 (EEST)
- Teivasjaamu väidetavalt enam ei ole. Mul on võib-olla pealiskaudne arusaam, aga raudteepeatus on koht, kus rong lihtsalt peatub, võib olla perrooniga ja puha, aga jaam on midagi uhkemat. Adeliine 26. august 2013, kell 00:02 (EEST)
- Krt, ma pole sealkandis ammuilma ringi vaadanud, aga seal ju oli ka jaamahoone? punane...?
- https://www.riigiteataja.ee/akt/30072 3) Ülemiste jaam: administratsiooni maja, katlamaja, soojussõlm, elektritsentralisatsiooni maja — Tallinn, Suur-Sõjamäe 11. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 26. august 2013, kell 01:15 (EEST)
- Pilt ootekojast http://3.bp.blogspot.com/-xLOWyUNDsZc/TdQpynTp4KI/AAAAAAAAAbM/PkJuBmIKwlM/s1600/ulemiste_5_2_0.jpg
- Oli küll. Ooteruumi, kassa ja ametiruumidega jaamahooned olid näiteks Ülemistel, Lagedil, Arukülas jne, samuti olid neis jaamades tagavarateed, (rohtunud) kaubaestakaadid ja -kuurid. Sellest hoolimata nimetati Lagedi ja Aruküla vahel asuvat Kullit samuti jaamaks, kuigi seal oli üksnes platvorm. Täna räägiti AKs raudteejutu juures "reisiterminalist", ilmselt peeti silmas jaamahoonet. Nähtavasti tahavad raudteelased sõna "jaam" reserveerida üksnes kaubajaamale, aga seda ei saa õigeks pidada. Kui Ülemistel on vaja vahet teha, siis olgu pigem "Ülemiste reisijaam", aga mitte "raudteepeatus". Ssgreporter (arutelu) 27. august 2013, kell 01:11 (EEST)
- Arvan, et õige oleks siin (ja mujal samaviisi) "raudteepeatuse" asemel panna pealkirjaks Ülemiste jaam ja lisada täpsustus, et eraldi on artikkel Ülemiste kaubajaam.
- Mina olen nõus selle seisukohaga. Näiteks Hiiu jaam on minu jaoks olnud eluaeg Hiiu jaam ja just nimelt jaam mitte raudteejaam ja raudteepeatus, seda meenutab kasvõi bussipeatuse nimi, samuti on olemas veel tänagi peatused Lilleküla jaam ja Pääsküla jaam. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 3. september 2013, kell 17:14 (EEST)
- Üldkeele seisukohalt ei tundu niisugune vahetegemine õige. Näiteks Kulli teivasjaamas on alati olnud üksnes post jaama nimesildiga ainsa rööpapaari ääres (nüüd vist on juba kaks paari), kuid ka platvorm. Teivasjaamaks nimetati ilmselt seetõttu, et seal ei olnud jaamahoonet ja seal ei peatunud ka kõik reisirongid nagu Ülemistel. Platvorm kinnistab aga raudteejaama kindlale paigale ega lase seda sada või paarsada meetrit siia- või sinnapoole nihutada nagu bussipeatust. Ssgreporter (arutelu) 25. august 2013, kell 23:49 (EEST)
- Ma ei tea, raudteelased teevad vahet. Raudteepeatusi nimetatakse ka peatuskohtadeks. Asi pole ainult jaamahoones, vaid ka teede hargnemises ja rongide teenindamises, niipalju kui mina aru saan. Andres (arutelu) 25. august 2013, kell 18:40 (EEST)
Kommentaar: Riiklikus ehitisregistris ja AS Eesti Raudtee siseselt kasutatakse jaama kohta terminit Ülemiste raudteejaam. Raudteepeatuse nimetuse kasutamine pole siin minu arvates õigustatud, kuna ooteplatvormid asuvad jaama territooriumil. --Ivar (arutelu) 26. mai 2017, kell 10:13 (EEST)
Miks pilt ära muudeti? Eelmine oli parem. Velirand (arutelu) 14. august 2020, kell 23:09 (EEST)
- Aa... maitse asi. Aga ma muudan siis tagasi.
- Tegelikult võib mõlema pildi poolt argumente leida. Velirand (arutelu) 15. august 2020, kell 08:43 (EEST)
Galerii uputamine kohalike piltidega[muuda lähteteksti]
Olemasolevad pildid võiks olla teema järgi kättesaadavad ja nähtavad. Kui pilt on Commonsis ja artiklist läheb link Commonsi kategooriale, on kõik korras. Eesti viki kohalikud pildid aga ei ilmu välja muudmoodi kui temaatilises artiklis kasutades. Siin artiklis minu hinnangul galerii nendest mõnest lisapildist ei upu. Adeliine 2. jaanuar 2021, kell 22:53 (EET)