Arthur Danto

Allikas: Vikipeedia
Arthur Danto (2012)

Arthur Coleman Danto (1. jaanuar 1924 Ann Arbor, Michigan25. oktoober 2013 New York) oli Ameerika Ühendriikide filosoof ja kunstikriitik.

Danto õpetas 1951. aastast kuni emeriteerumiseni Columbia ülikoolis. Ta on peamiselt tuntud filosoofiliste töödega esteetika, ajaloofilosoofia ja kunstifilosoofia vallast.

Danto ajaloofilosoofia[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalookirjutuses eristab Danto kaht eri tüüpi teksti: kroonikat ja ajaloolase poolt loodud narratiivi. Nende vahe seisneb selles, et kroonik märgib üles talle olulisematena tundunud sündmusi, teadmata, milline neist pikemas perspektiivis olulisemat tähendust omab, samas kui ajaloolane teab juba "kogu lugu" ning saab seega kroonikast välja valida tema uurimisperspektiivist olulisemad sündmused, olles niisiis "tagantjärele tark". Üksiksündmuste ehk "atomaarsete jutustuste" puhul usub Danto olevat võimalik kasutada (Carl Gustav Hempeli definitsiooni kohaseid) üldiseid seaduspärasusi ehk teada saada enam-vähem objektiivset tõde, üldistuste ehk muutuste seeria ("molekulaarsete jutustuste") puhul pole aga võimalik üht toimumispõhjust välja tuua. Ajaloo eesmärgiks on minevikust välja tuua fakte (infot, mis tegelikult juhtus) ja pakkuda sellele loogilist seletust (narratiivi). Faktide seostamine narratiiviks peab vastama vähemalt kahele kriteeriumile: vastavuskriteeriumile – üksikute väidete järgnevus peab vastama tegelikule ja narratiiv tervikuna sündmuste üldisele konfiguratsioonile ehk kulgemisloogikale – ning koherentsuskriteeriumile – tekst peab olema loogiline: hilisem ei saa olla varasema põhjuseks ega varasem näidata millegi hilisema tähtsust. Üldiselt on ajalugu aga võimatu täiesti rahuldavalt objektiivsel kujul esitada, sest ajaloolise protsessi tähendus avaldub alles siis, kui kõik selle tagajärjed on avaldanud. Seega ei saa ajaloouurimused olla muud kui vahearuanded pooleliolevate protsesside kulgemisest. See tingib ühtlasi ka ajaloo ümberkirjutamise vajaduse.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Narrative Sentences. – History and Theory, 1962, 2, lk 146–179.
  • The Artworld. – The Journal of Philosophy, 1964, 61.
  • Nietzsche as Philosopher: An Original Study, New York: Columbia University Press 1965.
  • Analytical Philosophy of History, Cambridge: Cambridge University Press 1968.
  • Analytical Philosophy of Knowledge, Cambridge: Cambridge University Press 1968.
  • What Philosophy Is: A Guide to the Elements, York: Harper & Row 1968.
  • Analytical Philosophy of Action, Cambridge: Cambridge University Press 1973.
  • The Transfiguration of the Commonplace. – The Journal of Aesthetics and Art Criticism, 1974, 33.
  • Jean-Paul Sartre, New York: Viking 1975.
  • Moving Pictures. – Quarterly Review of Film Studies, 1979, lk 20–21.
  • The Transfiguration of the Commonplace, Cambridge, MA: Harvard University Press 1981.
    • La Transfiguration du banal, Paris 1989, tlk C. Harry-Schaeffer.
  • Narration and Knowledge, New York: Columbia University Press 1985.
  • The Philosophical Disenfranchisement of Art, New York: Columbia University Press 1986.
  • Munakata in New York: A Memory of the '5Os. – New Observations, 1987, 47, lk 3–10.
  • Mysticism and Morality: Oriental Thought and Moral Philosophy, New York: Basic Books 1987.
  • The State of the Art, New York: Prentice Hall Press 1987.
  • Artifact and Art. – Art/Artifact: African Art in Anthropology Collections, Munich: Prestel Verlag 1988.
  • Beautiful Science and the Future of Criticism. – Ralph Cohen (toim).
  • The Future of Literary Criticism, New York: Routledge 1988.
  • Some Remarks on The Genealogy of Morals. – Robert C. Solomon, Kathleen M. Higgins (toim). Reading Nietzsche, (New York: Oxford University Press 1988.
  • Andy Warhol. – The Nation, 1989, 3. aprill.
  • Anselm Keifer. The Nation, 1989, 2. jaanuar, lk 26–28.
  • Connections to the World: New York: Farrar, Straus, Giroux 1989.
  • Ming and Qing Paintings. – The Nation, 1989, lk 469–472.
  • Encounters and Reflections: Art in the Historical Present, New York: Farrar, Straus, Giroux 1990.
  • The Artworld Revisited: Comedies of Similarity. – The Nation, 1991.
  • Description and the Phenomenology ofPerception. – Norman Bryson, Michael Ann Holly, Keith Moxey (toim). Visual Theory: Painting and Interpretation, London and New York: Harper-Collins 1991.
  • The Sacred Art of Tibet. – The Nation, 1991, lk 788–792.
  • The Shape of Artistic Pasts, East and West. – E. Deutsch (toim). Culture and Modernity Honolulu: University of Hawaii Press 1991.
  • Beyond the Brillo Box: The Visual Arts in Post-Historical Perspective, New York: Farrar, Straus, Giroux 1992.
  • Narrative and Style. – The Journal of Aesthetics and Art Criticism, 1992, 49, 3.
  • What Happened to Beauty? – The Nation, 1992, lk 418–421.
  • After the End of Art, Princeton, NJ: Princeton University Press 1997.
  • The Abuse of Beauty, Chicago: Open Court 2003.

Tõlked eesti keelde[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]