Arnold Sepp

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirjanikust; muusiku kohta vaata artiklit Arnold Sepp (muusik)

Arnold Sepp (pseudonüüm Jaan Malk; 20. oktoober/2. november 1908 Viljandi6. august 1979 Miami) oli eesti prosaist, näitekirjanik ja ajakirjanik.

Ta sündis Viljandis raudteeametniku pojana, lõpetas aastal 1926 Viljandi poeglaste gümnaasiumi, õppis aastast 1927 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid stuudium jäi lõpetamata.

Ta töötas aastatel 19261940 Viljandis ajalehe Sakala toimetuses, sealhulgas ka vastutava toimetajana ja toimetas aastatel 19311938 Sakala Pühapäeva.

Põgenes aastal 1944 Saksamaale, kus elas Geislingeni põgenikelaagris ning töötas Eesti Posti toimetuses, avaldades vesteid Jaan Malga pseudonüümi all.

Aastal 1949 siirdus ta USA-sse, kus pärast lühemat peatust New Yorgis asus Floridasse Miamisse, kus töötas muu hulgas tuukri, kaluri ja postimehena.

Arnold Sepp suri aastal 1979 Miamis, tema põrm tuhastati ning tuhk heideti merre.

Pärast kirjanduslikke katsetusi kooliajal kirjutas ta kriminaalromaani "Punane auto" (Viljandi 1933) ja tõlkis Felix Hollaenderi romaani "Salomoni minia" (Viljandi 1933). Ta on kirjutanud libretod Priit Ardna operettidele "Ly" (1931), "Tütarlaps kodumaata" (1934) ja "Igavene legend" (1935). Hiljem kirjutas ta psühholoogilisi draamasid "Päikese poole" (algselt "Armastus ja maa", 1936) – ühe talupere vastuoludest; "Viimne Mühlheim" (1936) – pastorite keskkonnast ja eetikaprobleeme käsitleva "Väike, rumal süda" (1940). Paljudel lavadel mängiti 1930. aastate lõpul tema näidendeid "Maja sadamas" ja "Roheline tolm". Teatrisse ei jõudnud "Oaas", mis sai aastal 1940 I koha Estonia näidendivõistlusel ja käsitles militaristide ning patsifistide ideelist konflikti. Ta avaldas Viljandit kujutava armastusromaani "Raisatud suvi" (Tartu-Tallinn 1939), ilmumata jäid romaanid "Pilt" (1940) ja "Tuleasemete rada" (1943). Ta kirjutas ka teatriartikleid ja -arvustusi.

Paguluses ilmus romaan "Kuldsed mäed" (Toronto Noorte-Orto 1952) ja novellikogu "Vaimud ja võimud" (Toronto Orto 1954). Järgnesid romaanid "Tõotatud maa" (Toronto Orto 1956) – koduse Viljandimaa miljööst, "Võõra kutse" (Toronto Orto 1956) – ühe kirikumõisa elu traagilistest juhtumustest Eestis 1941 aasta sõjasündmuste eel, "Mehed ja mered I–II" (Toronto Orto 1959) – värvikas ja merekirjeldustega läbipõimitud teos vähipüüdjate elust Kariibi merel ning "Valgete korallide tempel" (Toronto Orto 1961). Paguluses on mängitud ka paari tema näidendit ("Rindejoonel", "Kurat proovib hammast", "Tuleviku tähised" jt). Tema teoseid on tõlgitud soome ja ungari keelde.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]