Arianna Huffington

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Arianna Huffington 2012. aastal.

Arianna Huffington (sünninimega Ariánna Stasinopoúlou; Αριάννα Στασινοπούλου; sündinud 15. juulil 1950) on kreeka päritolu USA publitsist, kolumnist ja ettevõtja. Ta on tuntud veebilehe Huffington Post ühe asutajana. Kuni 1990ndate keskpaigani tunti teda konservatiivse kommentaatorina, kuid siis muutusid ta vaated vasakpoolsemaks ja temast sai ameerika mõttes liberaal.[1] Arianna Huffingtoni eksabikaasa on filmiprodutsent, vabariiklasest poliitik ja kunagine kongresmen Michael Huffington.

2003. aastal kandideeris Arianna Huffington sõltumatu kandidaadina California osariigi kubernerivalimistel.[2]

2009. aastal oli Huffington ajakirja Forbes hinnangul kõige mõjukamate meedias tegutsevate naiste nimekirjas 12. kohal.[3] 2014. aastal oli ta Forbesi kohaselt mõjukuselt 52. naine maailmas.[4]

2011. aastal omandas meediakorporatsioon AOL Huffington Posti 315 miljoni dollari eest. Huffingtonist sai The Huffington Post Media Groupi president ja peatoimetaja.[5]

Elu ja karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Huffington sündis Kreekas Ateenas. 16. aastaselt kolis ta Suurbritanniasse. Ta õppis Cambridge'i Ülikooli Girton College'is majandusteadust ja oli Cambridge'i üliõpilaste väitlusseltsi Cambridge Union esimeseks välismaalasest ja kolmandaks naissoost presidendiks.[6]

1973. aastal kirjutas Arianna (Stassinopoulou) raamatu "The Female Woman", kus ründas naisõigusluse liikumist. Eriliselt kritiseeris ta Germaine Greeri 1970. aastal ilmunud raamatut "The Female Eunuch".[7]

1980. aastal kolis ta New Yorki. 1981. aastal kirjutas ta Maria Callase biograafia "Maria Callas: The Woman Behind the Legend" ja 1989. aastal Pablo Picasso biograafia "Picasso: Creator and Destroyer".[8] Mõlema biograafia kohta on kuulda olnud plagiaadisüüdistusi.[9][10] 1980ndail kirjutas ta ka mitu artiklit konservatiivset ilmavaadet esindavale ajakirjale National Review.

USA-s sai Huffington laialdasemalt tuntuks oma tolleaegse abikaasa, vabariiklase Michael Huffingtoni 1994. aasta senaatorikampaania käigus. Michael Huffington senaatoriks siiski ei saanud. Veel 1998. aastal pidas Arianna Huffington end parempoolseks. Tol aastal osales ta iganädalases raadiosaates "Left, Right & Center", kus esindas tsentristliku Matt Milleri ja vasakpoolse Robert Scheeri kõrval parempoolseid vaateid.[6]

Huffington juhib algatust "The Detroit Project", mis teeb autotootjate juures lobitööd, et julgustada neid alustama alternatiivseid kütuseid kasutavate sõidukite tootmist. 2003. aastal põhjustasid vastuolusid telereklaamid, mis võrdsustasid maasturitega sõitmise ja terrorismi. Mitu telekanalit keeldus reklaamide eetrisse andmisest.[11]

Huffington 2003. aastal California kubernerivalimiste kampaaniat tegemas.

2003. aastal osales Huffington üksikkandidaadina California kubernerivalimistel. Ta kirjeldas Arnold Schwarzeneggeri vastu kandideerimist kui "hübriid versus Hummer" olukorda, viidates sellele, et tema sõitis Toyota Priusega ja Schwarzenegger Hummeriga. 30. septembril 2003 loobus Huffington valimisvõitlusest. Huffingtoni nimi trükiti sellegipoolest valimissedelile ja tema poolt hääletas 47 505 valijat (0,55% valijate koguarvust).[12]

2004. aasta presidendivalimistel toetas ta demokraadist John Kerry kandidatuuri.

Huffingtoni esimene internetialane ettevõtmine oli veebileht Resignation.com, kus vabariiklased kutsusid Bill Clintonit üles tagasi astuma. Enne Huffington Posti juhtis Huffington veebilehte Ariannaonline.com. Huffington Post sai alguse 2005. aastal.

Huffington on teinud külalisrolle telesarjades ja multifilmides (nt "How I Met Your Mother", "Family Guy", "The Cleveland Show", "Roseanne") ning osalenud vestlussaadetes (nt "The Daily Show").

2012. aastast kirjutab Huffington suhtlusvõrgustiku LinkedIn tarbeks artikleid, kus kirjutab edukusest ja jagab tööalaseid nippe.

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastatel oli Huffington suhtes legendaarse briti ajakirjaniku Bernard Leviniga.1986–1997 oli Huffington abielus Michael Huffingtoniga, kes valiti 1992. aastal USA esindajatekotta, kuid kes 1994. aastal senatisse kandideerides ei osutunud valituks. Huffingtonidel on kaks tütart.[13]

1990. aastal sai Arianna Huffington naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse. Ta on kreeka õigeusklik.[14]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "The Female Woman" (1973)
  • "After Reason" (1978)
  • "Maria Callas: The Woman Behind the Legend" (1981; 1993)
  • "The Gods of Greece" (1993)
  • "The Fourth Instinct (1994)
  • "Picasso: Creator and Destroyer" (1996)
  • "Greetings from the Lincoln Bedroom" (1998)
  • "How to Overthrow the Government" (2000)
  • "Pigs at the Trough" (2003)
  • "Fanatics & Fools" (2004)
  • "On Becoming Fearless...In Love, Work, and Life" (2007)
  • "Right is Wrong: How the Lunatic Fringe Hijacked America, Shredded the Constitution, and Made Us All Less Safe" (2008)
  • "Third World America: How Our Politicians Are Abandoning the Middle Class and Betraying the American Dream" (2010)
  • "Thrive: The Third Metric to Redefining Success and Creating a Life of Well-Being, Wisdom, and Wonder" (2014)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

Carole Cadwalladr. Interneti valitsejanna Arianna Huffington. Guardian/EPL, 19.04.2014.