Ansomardi

Allikas: Vikipeedia

Peäro August Pitka (26. august 1866 Jalgsemaa küla, Järvamaa — tõenäoliselt 25. juuli 1915 Poola, Narevi jõe lähedal, täpne surmakoht teadmata) oli eestlasest Vene tsaariarmee alampolkovnik ja lastekirjanik. Tema kirjanikunimi Ansomardi on valitud isatalu järgi. Ta oli hiljem veelgi tuntumaks saanud kontradmirali Johan Pitka vanem vend.

Sajandi algusest oli avaldanud jutustustekogud "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", "Elu-pudemed", "Sõja päevilt", "Lastejutud", mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse, sõjandussõnastiku jm.

Suur osa tema kirjanikutööst on laiali 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse.

Sõjaväeteenistusest vabad hetked veetis Peäro Pitka Kiltsis ja seal on sündinud ka märkimisväärne hulk ta kirjanduslikust loomingust. Kiltsi kodumajas on säilinud mitmeid kirjanikule kuulunud esemed.

Peäro Pitka jäi teadmata kadunuks I maailmasõjas.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Murueide tütar" (näidend), Tartu 1900; 2. trükk Tartu 1905
  • "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", Tartu 1901; 2. trükk: redigeerinud Daniel Palgi, EKS, Tartu 1926
  • "Matsil unes, teistel ilmsi", (näidend) Tartu 1901
  • "Wõimlemise ehk gümnastika õpetus kooliõpetajatele, koolidele ja iseharjutamiseks", Tartu 1904
  • "Elu-pudemed" (lühiproosa), Tartu 1909
  • "Sõja päiwilt" (lühiproosa), Tartu 1910
  • "Lastejutud", Tartu 1911; 2. trükk Tartu 1925
  • "Sõjamehe sõnastik", Tallinn 1914
  • "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud ja teisi jutte". Koostanud, redigeerinud ja järelsõna: Ants Järv. Sari Eesti lastekirjanduse varamust, ER, Tallinn 1979; kordustrükk: ER 2008
  • "Tondi-Tônu"; "Kivialused" – "Hundil on need hullud jutud: eesti lastekirjanduse antoloogia", 3. köide, koostaja Andres Jaaksoo. Steamark, Tallinn 1998, lk 10–38

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • E. Nurmiste, "Mälestusi Peäro-August Pitkast (Ansomardist)" – Keel ja Kirjandus 1966, nr 11, lk 696–698
  • Eesti kirjanduse ajalugu, III köide, ER, Tallinn, 1969, lk 534–537 (ülevaate autor Oskar Kruus) ja bibliograafia lk 555
  • Helmut Joonuks, "Peäro-August Pitka (Ansomardi) noorusmälestusi" – Keel ja Kirjandus 1975, nr 1, lk 37–40
  • Oskar Kruus, "Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma". Faatum, Tallinn 2003 ("Esimeses maailmasõjas hukkunud", lk 136–138)
  • Eha Nurmiste, "Mõnda Peäro-August Pitkast (Ansomardist). Pitkadest ja Neuhausidest sealhulgas" – Akadeemia 2009, nr 7, lk 1329–51

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ansomardi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK