Anseküla kihelkond
Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkond eraldus iseseisvaks kirikukihelkonnaks 16. sajandi alguses Kärla kihelkonnast. Anseküla kihelkonda ümbritsesid Kärla, Kaarma, Jämaja ja Kihelkonna kihelkond.
Esimene kirik kihelkonna maadel – Anseküla Maarja kirik – oli ehitatud umbes 1300. aastal, uus kirik ehitati arvatavasti 14. sajandi lõpus. Kirik hävis teise maailmasõja ajal oktoobris 1944. Kirikus oli haruldane 14. sajandist Ojamaalt pärit ristimiskivi.[1]
Anseküla kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Abruka mõis (Abro) – riigimõis – teateid 16. sajandi keskelt
- Anseküla mõis (Anseküll) – kirikumõis
- Tiinuse mõis (Ficht) – rüütlimõis – teateid 16. sajandi keskelt
- Lõmala mõis ka Lömala mõis (Lemmalsnäse) – Kuressaare linna linnamõis – rajatud 17. sajandi keskel
- Lõo mõis (Leo) – rüütlimõis – teateid 1473
- Tiirimetsa mõis (Tirimetz) – riigimõis – rajatud 16. sajandi keskel
Anseküla kihelkonna mõisavallad
[muuda | muuda lähteteksti]Anseküla kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad. Vallad on moodustamise järjekorras. Sellesse valdade perioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.
- Anseküla kirikuvald (Gemeinde Anseküll) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 12 peret perenime
- Abruka mõisavald (Gemeinde Abro) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 36 peret perenime
- Tiirimetsa mõisavald (Gemeinde Tirimetz) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perenimesid ei pandud
- Lömala mõisavald (Gemeinde Lemmalsnäse) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 25 peret perenime
- Tiinuse mõisavald (Gemeinde Ficht) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 42 peret perenime
- Lõo mõisavald (Gemeinde Leo) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 15 peret perenime
Anseküla kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]Anseküla kihelkonna vallad alates 1866. aastast:
- Abruka vald (Abro) – 1930. aastatel nimetati vald Salme vallaks. 1939. vallareformi käigus liideti vallaga maid Torgu ja Kaarma-Suure vallast
- Anseküla vald (Anseküll) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
- Tiirimetsa vald (Tirimetz) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
- Lömala vald (Lemmalsnäse) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
- Tiinuse vald (Ficht) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
- Lõo vald (Leo) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Anseküla kihelkond hõlmas Saare maakonna endise Salme valla ala. Kihelkonna loodesopp ulatus kuni Suurlahe ja Nasva jõeni. Kihelkonda kuulus ka Abruka saar.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 1 kd, 437 veerg
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 400–401.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 348–349.
- H. Sepp. Ajalooline traditsioon Ansekülast ja Jämaja kihelkonnast 1923. aastal. Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.