Mine sisu juurde

Anna Tõrvand-Tellmann

Allikas: Vikipeedia

Anna Emilie Tõrvand-Tellmann (kuni 1906 Anna Mälk, aastatel 1906–1921 Anna Tellmann; 28. juuli (vkj)/ 9. august 1880 Ülenurme vald, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa – 23. august 1953 Molotovsk, Kirovi oblast, VNFSV[1] või Kossa rajooni invaliididekodu, Molotovi oblast, VNFSV[2]) oli Eesti pedagoog, haridus-, noorsoo- ja naisliikumise tegelane.

Ta lõpetas 1899. aastal Tartus Grassi tütarlastegümnaasiumi pedagoogikaklassi saksa keele, matemaatika- ja kodukooliõpetaja kutsega, 1913. aastal Riias pedagoogilised kursused keskkooliõpetaja kutsega ja 1929. aastal Viini Ülikooli õigus- ja riigiteaduse osakonna.

Alates aastast 1902 töötas Tõrvand-Tellmann Venemaal, Saksamaal, Liivimaal ja Eestimaal õpetajana ning Tallinnas aastatel 1927–1932 Riigi Kunsttööstuskooli saksa keele õpetajana.

1916. aastal asutas ta Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasiumi ning oli kuni 1925. aastani selle juhataja ja aastatel 1925–1930 ka õpetaja. Ta asutas 1919. aastal ka Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi ning oli selle õpetaja ja alates asutamisest 13. veebruaril 1919 kuni septembrini 1919 ka juhataja.

1932. aastal asutas ta Inglise Kolledži (see oli esimene inglise keele süvaõppega kool Eestis) ja oli kuni 1940. aastani selle juhataja.

Tõrvand-Tellmann kuulus Asutavasse Kogusse, oli 1925. aastal Naiskodukaitse üks asutajaid ja aastatel 1928–1934 selle esimene Tallinna ringkonna esinaine ning 1932. aastal Kodutütarde üks asutajaid.

Konstantin Pätsi 1934. aasta riigipöörde ettevalmistamise käigus eemaldati 12. märtsil 1934 Juhan Tõrvand oma ametikohalt ja Anna Tõrvand-Tellmann sunniti loobuma Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaise kohast.

Eesti okupeerimise järel 1940. aastal riigistati koos teiste erakoolidega ka Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž. Järgmisel aastal tahtsid Tõrvandid sõita järelümberasumise käigus Saksamaale, aga neile ei antud väljasõiduluba.

Ta küüditati 14. juunil 1941 Kirovi oblastisse Oritši rajooni. 1943. aastal ta vahistati seal teistkordselt ja talle mõisteti 8 aastat vangilaagrit. Pärast laagrist vabanemist ei lubatud tal naasta Eestisse. Ta elas asumisel, kus ka suri.

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema esimene abikaasa oli aastatel 1906–1919 insener Ernst Nikolai Tellmann (22.07.1879, Tartu – 29.12.1919, Tallinn, surma ajal teedeministri abi kohuste täitja ja eraraudteede riigiinspektor<ref>Ernst Nikolai Tellmanni surmakuulutus, Waba Maa, 30. detsember 1919, lk 3 (vaadatud 21.09.2024)) ja teine abikaasa oli sõjaväelane, kindralmajor Juhan Tõrvand.

Esimesest abielust oli Anna Tõrvand-Tellmannil kaks tütart: Zita Modeste Prees (28.05.1908, Riia - 15.06.1942, Solikamsk) ja Selma Höpfel/Ausmees (19.01.1907, Dresden - 20.01.1972, Youngstown, Mahoningi maakond, Ohio). Tütar Zita küüditati ja hukati koos vanemate ja mehega (Kurt Romuald Prees, 02.08.1900, Saue vald - 06.07.1942, Kuibõšev), Zita tütar Viive Prees-Sontich (17.03.1932, Tallinn - 02.11.2012, Ohio) ja Selma põgenesid USAsse.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
  2. ↑ Heili Reinart. "Inglise kolledži rajaja Anna Tõrvand-Tellmann: aga kui haridusministriks saaks naine ja ta leiaks, et kõik meesjuhatajad tuleb vallandada?" Sõbranna.ee, 27. veebruar 2018
  3. ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid
  4. ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Rukkilillesinised koolimütsid Tallinna tänavail. Raamat Anna Tõrvand-Tellmannist, tema koolist ja tema õpilastest", Varrak, 2006, koostanud Arvo Jaama; 2. trükk: Grenader Kirjastus, 2013
  • Mai Krikk, "Kord Jumal lõi rahva...", Olion, 2005
  • Pekka Erelt, "Kindral Tõrvand ja 5. märtsi needus", Eesti Ekspress 13.03.2014

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Anna_Tõrvand-Tellmann&oldid=6730314"