Andi Hektor

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Andi Hektor 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil

Andi Hektor (sündinud 22. augustil 1975) on eesti füüsik ja teaduse populariseerija.

Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Andi Hektor lõpetas 1993. aastal C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi I Keskkooli ja 1998. aastal Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga teoreetilise füüsika erialal. Aastatel 1998–2000 jätkas ta õpinguid Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika magistriõppes; vahepeal, 1999. aastal, oli lühikest aega Århusi Ülikooli külalismagistrant. 2000. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika instituudis magistrikraadi magistritööga "Discrete Symmetries and Group Extensions in Quantum Physics" ("Diskreetsed sümmeetriad ja rühmade laiendamine kvantfüüsikas"; juhendaja väljateooria õppetooli dotsent Rein Saar).[1]

2008. aastal kaitses Andi Hektor Tartu Ülikooli juures doktoritöö teemal "Neutrino physics beyond the Standard Model" ("Standardmudeli järgne neutriinofüüsika"; juhendaja Martti Raidal).[1]

Koos Mait Münteliga töötas 2010–2013 CERNis.[2] Lühemalt on töötanud ka Uppsala Ülikoolis, Helsingi Ülikoolis, Soome Kiirguskaitse Keskuses (STUK) ja Cambridge'i Ülikoolis.

Praegu töötab vanemteadurina Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI) ning on külalislektor Tartu ja Helsingi Ülikoolis.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tema teadustöö põhisuunad on osakestefüüsika, astroosakestefüüsika, kosmoloogia, kosmilised kiired ja andmeteadus.[1]

Andi Hektor on koos Els Heinsaluga üks ürituse Teadusmarss eestvedaja ja surverühma Teaduskoda algatusrühma liige.

Teaduse populariseerija[muuda | muuda lähteteksti]

Andi Hektor on füüsika populariseerija. Koos Kristjan Kannikesega on ta avaldanud raamatu "Higgsi bosoni lugu", mille eest pälvisid autorid 2013. aastal teaduse populariseerimise auhinna II preemia kategoorias teaduse populariseerimine trükisõna abil.[3] Samuti oli Hektor üks seitsmest teaduse populariseerimise auhinna III preemia laureaadist 2008. aastal.[4]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on rohkem kui 170 teadusartikli ja paljude populaarteaduslike kirjutiste kaasautor.[1]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias