Andau

Allikas: Vikipeedia
Andau

saksa Andau
ungari Mosontarcsa, Moson-Tarcsa
jidiši Turcze

Vapp

Pindala 47,3 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 2285 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 47° 47′ N, 17° 2′ E
Asend Neusiedl am See ringkonnas
Andau (Austria)
Andau

Andau ([ˈandaʊ]) on küla (Marktgemeinde) Austria Burgenlandi liidumaal Neusiedl am See ringkonnas. See asub tasasel järvedega kaetud Seewinkeli piirkonnas, mis on Kisalföldi osa.

Püha Nikolause kirik

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Küla on esmamainitud 1487. aastal nimega Anthau al. nom. Zantho. Szántó tähendab ungari keeles kündi või mullaharijat. Saksakeelne nimi tuletati ungarikeelsest, jättes ära sõnaalguse "z": z'Antau - Antau - Andau. Teisel tänapäeva Burgenlandi külal Antaul (Selegszántó) oli sarnane etümoloogia. 1525. aastal mainiti seda kui "Anthau das dorff". 17. sajandi jooksul muutus ungarikeelne nimi Szántóst Tarcsaks, esmamainitud 1659. aastal kui Tarcza, 1679. aastal kui Tarcsa seu Andau ja 1680. aastal kui Tarcsa seu Ontau ad Pratum. Tarcsa on vana isikunimi, mis esineb sageli ungari toponüümikas. 18. sajandist alates kasutati mõlemat nime järjepidevalt. 19. sajandil nimetati küla mitteametlikult Moson-Tarcsa, et näidata selle asukohta Mosoni maakonnas. 1904. aastal muudeti nimi ametlikult Mosontarcsaks. Pärast 1923. aastat muudeti ametlikuks nimeks Andau.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Andau ja tänapäevane Burgenland kuulusid 1921. aastani Ungari kuningriiki kui osa ajaloolisest Mosoni maakonnast. Hiliskeskajal kuulus küla Magyaróvári mõisale. Szántó purustati kaks korda sisse tunginud Osmanite armee poolt, esmalt 1529. aastal ja siis 1683. aastal.

Tühjendatud küla taasasustati 1689. aastal nime all Tarcsa. Esimene väike barokkkabel ehitati 1747. aastal ning seda laiendati 19. ja 20. sajandil. 1848. aasta Ungari revolutsiooni ajal rüüstasid Tarcsat baan Josip Jelačići väed.

Traditsioonilise eluviisi kujundas piirkonna loodusvarade kasutamine. Vályi 18. sajandi lõpust pärit kirjelduse järgi: "Järvedes kasvab pilliroog ja kõrkjas ning viimast kasutatakse matipunumisel. Talupojad müüvad oma heinasaadusi Vienne'is."

1851. aastast pärit kirjelduse järgi: "Tarcsa või Andau on saksa küla Mosoni maakonnas Hansági lähedal, kus elab 1037 roomakatoliku elanikku ja kihelkonnakirik.... Külaelanikud teenivad palju raha heina- ja vankriteenustega. Mõisnik on ertshertsog Karl."

Esimese maailmasõja lõppedes ning Saint-Germaini ja Trianoni lepingutega anti territoorium Austriale, kus see moodustas osa uuest Burgenlandi liidumaast.

1956. aasta Ungari ülestõusu ajal pääses 70 000 põgenikku kommunistliku režiimi eest, ületades Ungari-Austria piiri üle väikese puitsilla (Brücke von Andau). Seda meenutas James A. Michener oma raamatus "The Bridge at Andau".

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Andau/Tarcsa asustasid 18. ja 19. sajandil põlised saksa Heidebauer talupojad koos väikese ungari vähemusega. Rahvaarv kasvas pidevalt 1787. aastast kuni 1971. aastani, mil see saavutas oma ajaloolise haripunkti 3058 inimesega. Sellest ajast alates hakkas rahvaarv järk-järgult vähenema, kaotades 30 aastaga umbes 500 inimest. Languse põhjuseks on sarnaselt paljudele Euroopa maakogukondadele madal sündimus ja ränne.

Ungarlased[muuda | muuda lähteteksti]

Andau/Tarcsa oli kuni 20. sajandi keskpaigani väikese ungari kogukonna koduks. Nende arv kasvas järjepidevalt 19. sajandi teisel poolel kuni 1920. aastani, mil saavutas ajaloolise tipu 401 inimesega ehk umbes 15% kogu rahvastikust. Pärast Austria-poolset ülevõtmist lahkusid paljud ungarlased külast ja emigreerusid Ungarisse, mis kajastub 1923. aasta esimese Austria rahvaloenduse andmetes.

Kogukond koosnes kahest eristatavast komponendist: külas endas elavad ungarlased ja läheduses Albrechtsfeldi mõisas elavad mõisatöölised. Albrechtsfeld (Albrechtmajor, Albertföld) rajati 19. sajandil Magyaróvári mõisaisandate poolt. Seda asustasid Rábaközi piirkonnast pärit põllutöölised, peamiselt ungarlased. Nende arhailine eluviis püsis põhimõtteliselt muutumatuna kuni 20. sajandi keskpaigani. Varapuudus ja majanduslikud kitsikused põhjustasid 1950. aastatest kiire väljarände. 1964. aastast pärinev sotsioloogiline uuring registreeris selle kogukonna eksisteerimise viimase faasi. Sel ajal töötas mõisas 48 perekonda, kuid Albrechtsfeldis elas vaid 2-3 perekonda. Vanemad inimesed ostsid majad Andau külla, nooremad aga kolisid linnadesse. Mõis likvideeriti 1965. aastal, kui see eriline vähemusrühm lakkas olemast. Albrechtsfeldi elanikkond oli alati Andau loendusandmetes.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]