Alpi puia

Alpi puia
	; Alpi puia alaliik Puya alpestris ssp zoellneri. Cuesta Las Chilcas, Región Metropolitana, Tšiili
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae;
Selts	Kõrreliselaadsed Poales;
Sugukond	Bromeelialised Bromeliaceae;
Alamsugukond	Puyoideae;
Perekond	Puia Puya;
Liik	Alpi puia;
Binaarne nimetus
	Puya alpestris; (Poepp.) Gay 1833
Sünonüümid
	Pitcairnia alpestris (Poepp.) L.H.Bailey; Pourretia alpestris Poepp.; Puya whytei Hook.f.;

Alpi puia (Puya alpestris) on bromeelialiste sugukonda puia perekonda kuuluv õistaimeliik, mis kasvab Kesk- ja Lõuna-Tšiili kuivadel mäenõlvadel, olles üks lõunapoolsema levikuga liike oma perekonnas. Liigiepiteet tähistab selles kontekstis lihtsalt mäestikku. Kasvatatakse ka Euroopas dekoratiivtaimena.^[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Alpi puia on kuivalembene püsik. Tugevad jäigalt püstiseisvad paralleelsete soontega teravatipulised lehed on kodarikus lühikesel varrel, 2-2,5 cm laiused ja kasvavad kuni meetripikkusteks. Leheserv on varustatud konksjalt kõverdunud poole sentimeetri pikkuste ogadega. Lehe allkülg on kaetud tihedate valgete soomusjate karvadega.

Iga mõne aasta tagant moodustub püstine tihe pöörisjas õisik, mis koosneb paljudest kobarjatest osaõisikutest. Selles on säravpunased kõrglehed ja palju üksikuid õisi. Osaõisikute tipmised osad on viljatud. Õisikuvars on ligi 7 meetrit kõrge. Õied on kolmetised, kolme roheka 2,3 cm pikkuse palja või karvase tupplehega ja kolme 4,5 cm pikkuse metalselt läikiva türkiis- kuni tumesinise teravatipulise kroonlehega, mis pärast äraõitsemist spiraaljalt kokku keerduvad. Kuus tolmukat on säravoranžide tolmukapeadega. Õied on nektaririkkad ja taime õitsemise ajal liiguvad selle ümber koolibrid ja teised nektarist toituvad linnud.

Viljad on kapseljad, neis leiduvad rohked seemned levivad tuulega.