Türkiissinine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Türkiissinine
Värvi koordinaadid
Hex kood #45B8AC
sRGBB  (rgb) (69, 184, 172)
CMYKH   (c, m, y, k) (63, 0, 7, 28)
HSV       (h, s, v) (174°, 62%, 72%)
Allikas Pantone 15-5519
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Türkiissinine
Värvi koordinaadid
Hex kood #239EBA
sRGBB  (rgb) (35, 158, 186)
CMYKH   (c, m, y, k) (75, 18, 20, 0)
HSV       (h, s, v) (191°, 81%, 73%)
Allikas ISCC/NBS, brillant greenish blue
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Türkiissinine
Värvi koordinaadid
Hex kood #5FABAB
sRGBB  (rgb) (95, 171, 171)
CMYKH   (c, m, y, k) (44, 0, 0, 33)
HSV       (h, s, v) (180°, 44%, 67%)
Allikas ISCC/NBS, light bluish green
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Türkisblau (RAL)
Värvi koordinaadid
Hex kood #3f888f
sRGBB  (rgb) (63, 136, 143)
CMYKH   (c, m, y, k) (56, 4, 0, 44)
HSV       (h, s, v) (185°, 56%, 56%)
Allikas RAL 5018
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Turquoise (HTML)
Värvi koordinaadid
Hex kood #40e0d0
sRGBB  (rgb) (64, 224, 208)
CMYKH   (c, m, y, k) (61, 0, 29, 0)
HSV       (h, s, v) (174°, 71%, 88%)
Allikas www.htmlcsscolor.com
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]

Türkiissinine on rohelise ja sinise vahel asuv külm värvitoon, vastab värvuselt ligikaudu samanimelisele poolvääriskivile[1]. Kahe spektrivärvuse vahel asuvana pole kergesti defineeritav, türkiissiniseks võidakse nimetada mitmeid sinise ja rohelise värvuse toone. EKSS defineerib türkiissinist taevasinisena[2], Sõnaveeb roheka varjundiga sinisena[3].

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Türkiisi eestikeelne nimetus seostub maaga, kust poolvääriskivi on arvatud pärinevat, st Türgiga. Eesti keelde jõudnud tõenäoliselt saksakeelse sõna türkisblau kaudu[4].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Värviõpetuses[muuda | muuda lähteteksti]

Subtraktiivsel värvisünteesil saadakse türkiissinine toon hele- või taevasinise ja rohelise värvi kokkusegamisel.

Hele türkiissinine on ihuvärvi komplementaarvärvus, mistõttu näovärv selle taustal tundub väga kirgas ja värske.

Ligikaudu türkiissinine on üks Ostwaldi värvisüsteemi värviringi kaheksast põhivärvist nimega Eisblau 'jääsinine'.

Seppo Rihlama 1980. aastatel välja töötatud värviringil on türkiissinise komplementaarvärvus punane[5]. Ka RGB-värvimudeli tsüaansinist, mis on punase põhivärvi komplementaarvärvus, võidakse kirjeldada väga kirka ja heleda türkiissinisena.

Variatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusteadlastele ja linnuvaatlejatele määratud värviõpik, 1886. aastal ilmunud "A nomenclature of colors for naturalists..." õpetab türkiissinist (Turquoise blue) segama Antwerpeni sinisest (Preisi sinisest), koobaltsinisest, smaragdrohelisest ja valgest. Saadav toon on hele taevasinine, vaevaltmärgatava roheka varjundiga[6]. Hele rohekassinine kannab selles õpikus niilusesinise (Nile blue) nime.

RAL Classic värvikaardi toon 5018 Türkisblau on sügav pisut murtud rohekassinine toon[7].

ISCC-NBS-i värvisõnaraamatu "Color: Universal Language and Dictionary of Names" järgi võib türkiissinine või türkiisivärvi olla särav, murtud või hele sinakasroheline, niisamuti särav, murtud, hele või keskmine rohekassinine[8][9].

Pantone 15-5519 värvitoon Turquoise on pigem sinakasroheline, 15-5217 toon Blue Turquoise on pisut murtum, kuid mitte sinisem[10][11].

Veebivärv Turquoise on väga hele ja intensiivne külmrohekas toon[12], X11 värvide hulgas on ka variatsioonid PaleTurquoise, MediumTurquoise ja DarkTurquoise[13].

Türkiissinine looduses[muuda | muuda lähteteksti]

Türkiissinised mineraalid on näiteks türkiis, aga võivad olla ka krüsokolla, varistsiit ja kalkosideriit[14].

Filipiinide troopikametsades kasvava liblikõielise liaani hiid-jaspisköie (Strongylodon macrobotrys, kohalikud nimed tayabak, jadebloem) ja Tšiili bromeelialiste sinipuia (Puya berteroniana) ning alpi puia (Puya alpestris) õied on ereda rohekassinise värvusega[15][16].

Uus-Meremaa vetes elava merikõrvaliigi pāua-karbi (Haliotis iris) pärlmutter on kauni türkiissinise varjundiga, samuti sellest tekkinud pärlid.

Türkiissinist värvust võib leida lülijalgsete (vähid, ämblikulaadsed, putukad), aga ka mõne roomajaliigi väliskatetel ja troopiliste linnuliikide sulestikus. Reeglina on tegemist struktuurse värvusega, see tähendab, et värvust ei anna mitte sinine pigment, vaid värvusefekt tekib valguse murdumisel katete mikrostruktuuris.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Küllastunud sinakasroheline on hea silmadele, ei tekita valgusreflekse ega järelkujutist, seetõttu üks haiglariietuse võimalikest värvustest. Levinud värv arhitektuuris, fassaadivärvina on ta hea kontrast telliskivipunasele ja mitmetele soojadele valkjatele ja kreemikatele toonidele. Et türkiissinine, mis ühendab rohelise värskuse ja sinise jaheduse, tekitab meeldivaid assotsiatsioone, on ta populaarne värv kosmeetikas pakenditel, supelasutuste ja vannitubade kahhelkivide värvina[17].

Hele türkiissinise varjund Pantone 1837, nn Tiffany blue, on alates 1998. aastast registreeritud luksus-juveelitoodete müüja Tiffany & Co kaubamärgina (trademarked color)[18]. Pantone kood vastab Tiffany & Co asutamisaastale.

Pantone Inc. kuulutas roheka türkiissinise (Pantone 15-5519) 2010. aasta värviks[19]. Aasta 2005 värv oli Blue Turquoise[20].

Kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Glasuurid[muuda | muuda lähteteksti]

Türkiisglasuur on keraamikaglasuur, millele annab värvi vaskoksiid aluselises klaasmassis. Oli tuntud juba Tangi dünastia aegses Hiina keraamikas. Portselaniglasuurina ilmub türkiissinine Yuani dünastia valitsusajal 13. sajandil ja on hästi tuntud Mingi dünastia portselannõudel. Meetod, mida kasutati, oli ülimalt lihtne - segati peenestatud salpeeter, kvartsipulber ja peen vasepuru õiges proportsioonis, kuumutati ja kasutati saadud mass keraamikal[21].

Egiptuse fajansi või Egiptuse pasta nime all tuntud kuumuses iseglasuuruvale keraamikamassile annab türkiissinise värvuse 1–3-protsendiline vaskkarbonaadi sisaldus[22].

Türkiissinist glasuuri valmistasid ka Kesk-Aasia ja Lähis-Ida keraamikud. Küll valmistatud teise meetodiga kui hiinlastel, oli see samal viisil aluseline glasuur, millele andis värvuse vask[23]. Türkiissinine glasuur sai oluliseks keraamikavärviks juba Sassaniidide riigis[24] ja hilisemas Pärsia ja Kesk-Aasia keraamikas. Türkiissinine värvus oli väga armastatud, sest türkiis on Lähis-Idas olnud alati õnnekiviks, kõige puhtamat türkiisi kaevandati Pärsias[25], ning Nišapuris ja Samarkandis tehtud keraamika glasuur matkis täpselt selle värvitooni. Türkiisglasuuriga kaetud plaate kasutati sageli hoonete kaunistamiseks ja nendega kaeti mõnikord väga suuri pindu[26].

Pigmendid[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstitarvete tootjad turustavad türkiissinist värvi kahe sünteetilise värvipigmendi baasil: ftalotsüaniintürkiis ja koobalttürkiis[27][28][29]. Ftalotsüaniintürkiis on orgaaniline pigment (Pigment Blue 16, CAS-number CAS 574-93-6), mis pikema aja jooksul kahvatub valguse käes ning kipub värvi sees sõmerduma[30]. Koobalttürkiis sünteesitakse koobaltoksiidist, kroomoksiidist ja alumiiniumoksiidist (Pigment Blue 36)[31] (võib ka olla valmistatud valmissegatuna koobaltsinise ja koobaltrohelise baasil). Mõlemaid pigmente kasutatakse nii akvarell-, akrüül- kui ka õlivärvides[32].

Türkiissinine värvinimena eesti keeleruumis[muuda | muuda lähteteksti]

1995. aastal värvisõnavara uurimise käigus tehtud nimetamiskatses (informant nimetab ühekorraga nii palju värvinimetusi, kui talle meenub) nimetati kokku 285 värvinimetust, türkiissinist või türkiisi nimetas värvinimetusena kokku 9 informanti 80-st, saadud tulemus polnud sage, aga ka mitte liiga harv esinemine[34]. Põhivärvinimetuse staatusele türkiissinine eesti keeles ei kandideeri – kuna värvileksika kujunemist käsitlevate uurimuste põhjal on sinine ja roheline ise suhteliselt hilja saanud abstraheerivateks mõisteteks ja veel praegugi pole need mitmetes keeltes eraldunud, on loomulik, et sinise ja rohelise värvitooni eristamise vajadus pole veel nii suur[35].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.mineralienatlas.de/lexikon/index.php/MineralData?mineral=T%C3%BCrkis
  2. https://www.eki.ee/dict/ekss/
  3. https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/t%C3%BCrkiissinine/1
  4. M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006
  5. M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2016. lk. 188
  6. https://archive.org/details/nomenclatureofco00ridg/page/n169
  7. https://www.ralfarbpalette.de/ral-classic/ral-5018-turkisblau
  8. https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/64
  9. https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/66
  10. https://www.pantone.com/color-finder/15-5519-TPX
  11. https://www.pantone.com/color-finder/15-5217-TPG
  12. https://www.color-hex.com/color/40e0d0
  13. https://www.w3schools.com/colors/colors_groups.asp
  14. https://geology.com/minerals/turquoise.shtml
  15. https://www.somemagneticislandplants.com.au/index.php/11-botanical-names/1000-strongylodon-macrobotrys
  16. https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Puya_berteroniana
  17. M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006
  18. https://www.pantone.com/color-intelligence/articles/case-studies/crazy-about-tiffanys-the-story-behind-an-iconic-brand-color
  19. https://www.pantone.com/color-intelligence/color-of-the-year/color-of-the-year-2010
  20. https://sviiter.ee/blog/pantone-colour-of-the-year-2000-2014
  21. https://www.gotheborg.com/glossary/turquoise.shtml
  22. http://ceramicdictionary.com/en/e/832/egyptian-paste
  23. https://www.metmuseum.org/pubs/bulletins/1/pdf/3257274.pdf.bannered.pdf
  24. http://www.iranreview.org/content/Documents/Art_of_Pottery_in_Iran.htm
  25. http://www.iranreview.org/content/Documents/Persian_Turquoise_Jewel_of_the_Orient.htm
  26. C. K. Wilkinson. Fashion and Technique in Persian Pottery. Metropolitan Museum
  27. http://www.winsornewton.com/na/shop/water-colour/professional-water-colour?colourid=50041428
  28. http://www.sennelier-colors.com/article/photo/dossier506/Finest_Artists_Oil_Colour_chart.pdf
  29. https://www.plazaart.com/daniel-smith-extra-fine-watercolor-15ml-cobalt-turquoise
  30. https://www.handprint.com/HP/WCL/waterb.html#PB16
  31. http://www.artiscreation.com/blue.html#PB36
  32. https://www.handprint.com/HP/WCL/waterb.html#PB36
  33. https://www.metmuseum.org/art/collection/search/46068
  34. U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. – Keel ja Kirjandus, 12, 1995
  35. M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006