Alexis von der Pahlen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vabahärra Alexis Magnus Hans von der Pahlen (23. mai/4. juuni 1850, Palmse mõis7. august 1925, Stettin) oli baltisaksa päritolu Eesti geoloog ja paleontoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alexis von der Pahlen oli poliitikategelase vabahärra Alexander von der Pahleni poeg.[1]

Alexis von der Pahlen sai alghariduse kodus, edasi õppis Tallinna Toomkoolis. 1870–73 õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja 1873–75 mineraloogiat, mineraloogiakandidaat (1875, TÜ). 1876–77 tegeles Peterburis paleontoloogilise uurimistööga, seejärel elas ja töötas oma mõisas Palmses ja Ilumäel, oli ringkonnakohtu asekohtunik, tegeles mõnda aega Vaida ja Palmse mõisate majandamisega ja uuenduste sisseviimisega põllumajandusse, aastast 1908 elas Tallinnas.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uuris Põhja-Eesti kvaternaarigeoloogiat, sealhulgas jää lihvivat toimet, Keri saare gaasiteket(diskuteeris Bruno Dossiga Keri saare geoloogilise ehituse ja sealse gaasi purske põhjuste üle, millele õige lahenduse andis August von Mickwitz) jm. 1873. aastal saatis ta akadeemik Friedrich Schmidti geoloogilisel uurimisreisil Eestimaal, raudteelõigul Ulvi mõisa lähedal avastas Alexis von der Pahlen maailma vanima meresiiliku, mis nimetati tema auks Bothriocidaris pahleni. Tema nime kannab teisigi fossiile (näiteks trilobiidid Ptychopyge pahleni ja Lichas pahleni ning peajalgne mollusk Cyrtoceras pahleni). Pahlenilt endalt ilmus 1877. aastal monograafia käsijalgsete perekonna Orthisina kohta, kus ta kirjeldas 15 erinevat liiki. Tema auks on saanud nime ka käsijalgsete perekond Pahlenella. Samuti püüdis ta Kunda jõeoru paljandite alusel määratleda Kambriumi kihtide järjestust ja põhjendada jää kulutaval toimel tekkinud pinnavorme.

1908. aastast alates asus elama Tallinna ja valiti 1909. aastal Eestimaa Loodusteadusliku Ühingu (asutatud 1875. aastal Eestimaa Kirjandusliku Seltsi sektsioonina) presidendiks. Ta korrastas ja täiendas selle seltsi juurde kuuluva muuseumi kogusid. Kogus rikkaliku mineraalide ja kivististe erakollektsiooni. Oli Verein für provinzielle Naturkunde esimees, Eestimaa Kirjanduse Ühingu auliige.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Monographie der baltischen-silurischen Arten der Brachiopoden Ortisina. St. Petersbourg, 1877
  • Erwiderung auf Professor B. Doss Bemerkungen zu den geologischen Verhältnissen beim Kundaer Gletscherschliff und auf der insel Kokskär. Reval, 1914

Perekond

Alexis abiellus 1877 aastal Lubow Anna Staël von Holsteiniga (18571902) ning neil oli neli last.

Lapsed:

Arend Dietrich von der Pahlen (1878 - 1945)

Gustav Christian von der Pahlen (1883-1914)

Olga Auguste Elisabeth von der Pahlen (1881-1929)

Mathilde Kitty Olga von der Pahlen (1885-1918)

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Alexis von der Pahleni esivanemad
Vabahärra
Alexis von der Pahlen
(1850–1925)
Vabahärra
Alexander von der Pahlen
(1819–1895)
Vabahärra
Carl Magnus von der Pahlen
(1779–1863)
Vabahärra
Hans von der Pahlen
(1740–1817)
Vabahärra
Arend Dietrich von der Pahlen
(1706–1753)
Magdalena Elisabeth von Derfelden
(1710–1793)
Krahvitar
Beate Stenbock
(1759–1845)
Krahv
Karl Magnus Stenbock
(suri 1798)
Anna Magdalena Helene von Blom
Elisabeth Anna Dorothea von Essen
(1797–1820)
Magnus Gustav von Essen
(1759–1813)
Klaus Gustav von Essen
(1720–1777)
Magdalena Elisabeth von Stackelberg
Margarethe von Stackelberg
(1760–1841)
Heinrich Johann von Stackelberg
(suri 1781)
Vabapreili
Augusta Sophia von Mengden
(1726–1774)
Olga von Grote
(1826–1888)
Wilhelm von Grote
(1797–1878)
Friedrich von Grote
(1768–1836)
Adam Heinrich von Grote
(1735–1817)
Anna Margaretha Barber
(1744–1825)
Friederike von Gersdorff
(1778–1869)
Moritz von Gersdorff
(suri 1820)
Charlotte Elisabeth Dorothea von Gersdorff
Krahvitar
Isabella von der Borch
(1799–1862)
Krahv
Michael Johann von der Borch
(1753–1810)
Krahv
Johann Andreas Joseph von der Borch
(1713–1779)
Anna Louise von Syberg
Krahvitar
Eleonore Christine Browne
(1765–1844)
Krahv
George Browne
(1698–1792)
Vabapreili
Eleonora Christine von Mengden
(1729–1787)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 571
  • Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 639
  • Eesti Entsüklopeedia 14, 352
  • Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995, 84
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.