Aleksander Keiss

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aleksander Paul Keiss (28. jaanuar 1865 Riia1949 Vellavere küla, Konguta vald) oli eesti rahvusliku liikumise ja tulundustegelane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keiss sai hariduse Kanepi kihelkonnakoolis ning Viljandi poeglaste elementaarkoolis Friedrich Kuhlbarsi käe all. Kolinud koos perega Tartusse, asus ta õppima arstiriistade ja peenmehaanika meistri H. Wunschi käe all. Sellina rändas ta Lätis, Venemaal ja Soomes. 1893. aastal asutas ta Tartus oma peenmehaanika- ja optikatööstuse. Ta oli Tartu Ülikooli kirurgiliste instrumentide meister.

Keiss oli Tartu metallitöömeistrite tsunfti liige (alates 1900), Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse, Eesti Hüpoteegipanga ja Kauba Panga juhatuse liige, Tartu Peetri koguduse esimees. Ta asutas Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi ja oli aastaid selle juhatuse liige. Ta oli tegev Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, aidates korraldada Põllumeeste Seltsi näitusi.

Aru mõis[muuda | muuda lähteteksti]

1915. aastal omandas Keiss koos Minni Rüütli, Oskar Virkhausi, Peeter Kase, Heinrich Koppeli, Hans Lellepi, Mihkel Partsi, Evald Steinbergi, Anton Schulzenbergi ja Karl Partsiga Aru mõisa Nõo kihelkonnas Tartumaal. Ta oli selle kaasomanik 1917. aastani.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kinnistute register. Nr 8. Aru mõis.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aleksander Keiss − juubilar. – Olion. Nr 4. 1931. Lk 177.
  • Aleksander Keiss 70-aast.Postimees. Nr 27. 28. jaanuar 1935. Lk 7.
  • Leppik, Lea. Keiss ja Laagus − kaks idealistist majandusmeest 20. sajandi alguse Tartus. − Tuna 2/2008. Lk 21-31 [1]