Alejo Carpentier

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Alejo Carpentier

Alejo Carpentier (26. detsember 1904 Lausanne Šveits – 24. aprill 1980 Pariis Prantsusmaa) oli Kuuba kirjanik, esseist, näitekirjanik ja muusikateadlane, kes mõjutas suuresti Ladina-Ameerika kirjandust selle buumi perioodi ajal.[1] Ta kasutas oma teostes maagilist realismi ja teda peetakse üheks 20. sajandi parimaks kirjanikuks.[2] Carpentier huvitus ka rohkesti Ladina-Ameerika poliitikast ja osales revolutsioonilistes ülestõusmistes. Tema töö erines traditsioonilisest stiilist ja sellest said inspiratsiooni tuntud Ladina-Ameerika kirjanikud Gabriel Garcia Marquez ja Carlos Fuentes.[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Carpentieri sünnilinn Lausanne, mis asub Šveitsi prantsuskeelses osas

Alejo Carpentier sündis 26. detsembril 1904. aastal Šveitsis Lausanne'i külas. Tema isa Jorge Julián Carpentier oli prantslane ja ema Lina Valmont venelane ning vaatamata oma Euroopa sünnikohale pidas ja tunnistas Carpentier end kogu elu rangelt kuubalaseks. Kaks aastat pärast Carpentieri sündi kolis pere Kuubale Havannasse.[4]

1912. aastal kolisid nad Pariisi Prantsusmaale, kus Carpentier õppis Lycée Janson-de-Sailly nimelises koolis. Kui Carpentier oli teismeline, naasis perekond Kuubale Havannasse. Noore poisina veetis ta suurema osa ajast oma isa isiklikus raamatukogus. Carpentier põdes astmat ja seetõttu püsis ta tihti siseruumides, lõbustades end kirjutamise, lugemise ning klaveri mängimisega. Ta luges Balzaci, Flauberti, Zola ja teiste Euroopa kirjanike teoseid.[3] Havannas omandas ta suurepärase hariduse, õppides Havanna erakoolides (Candler College ja Instituto de Segunda Enseñanza de La Habana). Samuti huvitus Carpentier muusikast ja ta õppis üldhariduskoolides muusikateooriat.[4]

1920-1939[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal alustas Carpentier arhitektuuri õppimist Havanna ülikoolis, kuid jättis õpingud pooleli ja süvenes ajakirjandusse.[4] Carpentier oli üks Afro-Kuuba liikumise asutajatest, selle eesmärk oli lisada Aafrika vorme avangardi kunsti, eriti muusikasse ja teatrisse. Samadel aastatel osales ta üliõpilasliikumises, mille eesmärk oli ametikohalt kukutada diktaator Gerardo Machado. Carpentier aitas luua radikaalse ajakirja "Revista de Avance" ja allkirjastas manifesti, milles nõuti põhjalikke reforme kultuuris ja poliitikas. Eelnevalt mainitud tegevuste eest karistati teda 1927. aastal seitsmekuuse vanglakaristusega.[3] Vangis olles alustas Carpentier oma esimese romaani "Ecue-Yamba-O!" (rahvusrealistlik teos avangardismi algetega) kirjutamist.[4] Vangist vabanemise järel keelati tal Kuubast lahkuda, kuid oma sõbra Robert Desnosi abil õnnestus tal põgeneda Pariisi 1928. aastal. Pariisis tutvus Carpentier sealsete sürrealistide André Bretoni, Pablo Picasso ja Paul Éluard`iga.[4] Tema esimene romaan "Ecue-Yamba-O!" avaldati Madridis 1933. aastal. Prantsusmaale jäi Carpentier püsima kuni 1939. aastani, mil ta naasis Havannasse.[3] Seal alustas ta Kuuba rahvamuusika uurimist.[4] Temast sai Havanna ajakirja "Tiempo Nuevo" toimetaja ja lisaks tegi ta tööd ka Kuuba raadiojaamade jaoks.[3] Carpentieri teos "La música en Cuba" ilmus 1946. aastal.[4]

1943[muuda | muuda lähteteksti]

Carpentier külastas 1943. aastal Haitit. See külastus inspireeris teda kirjutama ühte tema tuntumatest teostest "El reino de este mundo" (põhineb Haiti iseseisvumisega seotud sündmustel), mis avaldati 1949. aastal. Romaani "El reino de este mundo" eessõnas võtab Carpentier esimest korda kasutusele "imepärase tõeluse" (lo real maravilloso) mõiste, mida on hiljem tõlgendatud kui alusena maagilisele realismile.[4]

1945[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1945 lahkus Carpentier Havannast ja läks elama Venezuelasse. Seal külastas ta Orinoco jõe ülemist piirkonda ja see oli inspiratsiooniks tema romaanile "Los pasos perdidos", mis nimetati 1953. aastal Prantsusmaal aasta parimaks välismaiseks raamatuks. Seda romaani peetakse tema meistriteoseks.[3]

1959 ja surm[muuda | muuda lähteteksti]

Seoses Fidel Castro võimule saamisega 1959. aastal, naasis Carpentier Castro revolutsiooni toetajana Kuubasse. Seal hakkas ta uuesti tegelema ajakirjanikutööga ja töötas kultuuriministeeriumis [4]. 1962. aastal avaldas ta romaani "El siglo de las luces", millest sai menuraamat. Carpentier põdes vähki ja suri sellesse 24. aprillil 1980. aastal Pariisis.[3]

Carpentieri imepärane tõelus ja barokk[muuda | muuda lähteteksti]

Ladina-Ameerika maagilis-realistliku kirjanduse pinnas on imepärane tõelus, mille loojaks on Carpentier. See mõiste on enim kasutuses ja seoses Ladina-Ameerika kontekstiga, kuid võib ka iseloomustada teisi piirkondi.[4]

Ladina-Ameerika kirjanduses väljenduv maagiline realism tähendab mitmekihilist ja kummalist maailma, milles segunevad indiaanlaste pärimused, euroopalik kolooniakultuur ja Aafrika põliskultuur. See tähendab maailma, kus Ladina-Ameerika rahvuslus, geograafia ja sotsiaalne realism põimuvad modernistlike otsingutega alateadvuse vallas.

Maarja Paesalu 2017

Carpentieri teoste eesmärgiks on tungida Ladina-Ameerika müütilise olemuseni, millele ta toob tihti vastandiks euroopalikkuse, kuid samalajal ka uurides Euroopa kultuuride põimumist Ladina-Ameerika kultuuridega ja vastupidi.[4]

Carpentieri teostes väljendub barokk ja see on eelkõige tuntud jõulise kunstivooluna, mis sai alguse 17. sajandil, kuid Carpentier defineerib barokki, kui inimeseks olemisega seostuvat vaimsust, mis otsib väljendust. Barokki on tunda seal, kus esinevad muutused.[4]

Barokk on liikumine, kulgemine iseenese piiridest välja enda sügavama olemuse poole, lakkamatu ind täita tühja ruumi, soov tegutseda ja vahel ka vägivalda tarvitada. Barokk on põgenemine korra ja geomeetria eest.

Maarja Paesalu 2017

Tuntud tsitaadid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ameerikas on kõik fantastiline."
  • "Tõde oli palju ilusam."[1]
  • "See mis on harukordne, pole iseenesest kaunis või kole, vaid oma ebaharilikkuse tõttu üksnes üllatav. Kõik harukordne, kõik vapustav, mis ei vasta kindlaksmääratud normidele, on imepärane."[4]

Tuntud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ecue-Yamba-O!" (1933)
  • "El reino de este mundo" (1949)
  • "Los pasos perdidos" (1953)
  • "El acoso" (1956)
  • "El siglo de las luces" (1962)
  • "Guerra del tiempo" (1956)
  • "La música en Cuba" (1946)[3]

Eesti keelde on tõlgitud Carpentieri romaan "Siitilma riik" (tõlkinud Maarja Paesalu) ja jutustus "Rännak lättele", mis on kättesaadaval Kuuba novellivalimikus "Korallhobu" (tõlkinud Tatjana Hallap) ning romaan "Kaotatud rajad" (tõlkinud Aita Kurfeldt).[4]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 AC = Alejo Carpentier. (2018). [kättesaadav] https://www.goodreads.com/author/show/12551.Alejo_Carpentier [vaadatud 08.10.2018]
  2. ACB = Alejo Carpentier Biography. (2014). [kättesaadav] https://www.biography.com/people/alejo-carpentier-9239201 [vaadatud 08.10.2018]
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Henderson, A. (2004). "Contemporary Hispanic Biography". Carpentier, Alejo: 1904- 1980: Writer. [kättesaadav] https://www.encyclopedia.com/education/news-wires- white-papers-and-books/carpentier-alejo-1904-1980-writer [vaadatud 08.10.2018]
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 Carpeniter, Alejo (2017): Siitilma riik (tlk. Maarja Paesalu), Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus