Aasta keskkonnategu

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Keskkonnaministeeriumi antavast tunnustusest; samanimelise Eesti Keskkonnaühenduste Koja antava tunnustuse kohta vaata Aasta keskkonnategu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)

Aasta keskkonnategu on Keskkonnaministeeriumi välja antav tunnustus.[1]

Keskkonnaministeeriumi aasta keskkonnateo konkursil osalevad eraisikud, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid, kes on andnud oma panuse keskkonna puhtamaks muutmiseks Eestis. Konkursi võitjat ootab 5000 euro suurune preemia ja keskkonnamärgise kasutusõigus. Konkursi eesmärk on selgitada välja keskkonnateod, millel on positiivne mõju keskkonnale või mis on suurendanud inimeste keskkonnateadlikkust. Konkursiga soovitakse konkursi võitjate kaudu innustada ettevõtteid, organisatsioone ja eraisikuid kasutama sarnaseid keskkonnasõbralikke lahendusi.[1]

Konkursil võivad osaleda kõik, kelle toredad teod on ellu viidud möödunud aasta jooksul. Lubatud on nii iseenda kandidatuuri ülesseadmine kui ka kellegi heast teost teada andmine.[1]

Laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]

2004[muuda | muuda lähteteksti]

  • Esimene preemia – Laulu- ja Tantsupeo SA projekt "Las jääda ükski mets"
  • Teine preemia – MTÜ Kiideva Külaselts loodusturismi arendamise eest Kiidevas
  • Kolmas preemia – Koonga Looduse SA ja selle juht Kaljo Brandt Nedrema puisniidu taastamise ja korrashoiu eest
  • Keskkonnateokese preemia – Ala Põhikool, Kabala Põhikool, Ruth Rang ja MTÜ-st Võrkorav, Viljandi lasteaed Mesimumm, MTÜ Peraküla Teater ja MTÜ Ökokratt

2005[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peapreemia – Jaan Riis Looduse Omnibussi ja loodusõhtute korraldamise eest
  • Teine preemia – Riina Kallas Tartu Taaskasutuskeskuse käivitamise eest
  • Kolmas preemia – MTÜ Loodushariduse Ühendus Fenolo interaktiivse looduskalendri loomise eest, MTÜ Timur projekti eest "Mets puhtaks 2005" ning Hiiumaa Tarbijate Ühistu leidliku pakendi tagatisraha süsteemi käivitamise eest aastal 2005
  • Keskkonnateokese preemia – Torma lasteaed Linnutaja mitmekülgse keskkonnaharidusliku tegevuse eest; Tartu Hiie Kool keskkonnaprojektides osalemise ja nende läbiviimise eest; Tallinna Lastekodu Kopli keskusele Männiku karjääri ümbruse prügikoristustalgutel osalemise eest; MTÜ Hared "Aiatuulik: keskkonnateadliku arengukava-ja õppekavaarenduse eest
  • Eripreemia – eeskujuliku tagatisraha süsteemi käivitamise eest AS Eesti Statoil, keskkonnavaldkonna populariseerimise eest MTÜ Ökokratt

2006[muuda | muuda lähteteksti]

2007[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peapreemia – AS Triip, Väätsa Prügila AS ja Silbet AS
  • Esimene preemia – Tartu Keskkonnahariduse Keskus Läti-Eesti koostööprojekti "Looduse õppimine ja õues õpetamine läbi piiriülese koostöö" eduka juhtimise eest ning MTÜ Matsalu Filmifestival rahvusvahelise loodusfilmide festivali järjepideva eduka korraldamise eest
  • Teine preemia – MTÜ Roheline Rood, Tallinna pensionäride kaasamine teavitamaks säästuvõimalustest majapidamistes ja MTÜ Studio Viridis Loodusharidus, Muraste Looduskooli rajamine
  • Keskkonnateoke – Elva lasteaed Murumuna järjepideva ja põhjaliku keskkonnaalase kasvatustöö eest ja viis Roosna-Alliku Põhikooli tüdrukut projekti "Minu kodukoha allikaala korda!" läbiviimise eest
  • II preemia – Puhja Gümnaasium, keskkonnateadlikkuse kasvatamine erinevate tegevuste kaudu ja Adala Põhikool, õuesõppe võimaluste arendamise eest koolis – õuesõppeklassi, putukate hotelli ja päikesekella rajamine

2008[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peapreemia – MTÜ Fenolo www.looduskalender.ee veebikaamerate (Kurekaamera, Kotkakaamera, Sea TV) projekti idee ja teostamise eest; Rainer Nõlvak ja tema meeskond "Teeme ära!" prügikoristuskampaania korraldamise eest
  • Keskkonnateoke – Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maakonna õpilastele 1.- 6. klassini keskkonnahariduse programmi koostamise eest, mis ühtlustaks maakonna koolide loodus- ja keskkonnahariduse taset; Pühajärve Põhikool õpilasprojekti "Pühajärve Põhikool keskkonnateadlikumaks" eest, mille käigus toimusid tunnid väljaspool kooli ning pesakasti paigutati veebikaamera, mille abil elati kaasa Tihase Tiina ja Metstiku Märdi tegemistele
  • Laureaadi nimetuse ja keskkonnamärgise kasutamise õigus – AS Ecoprint tervikliku keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise ja keskkonnasõbraliku trükiteenuse Roheline Trükis eest; Silbeti Plokk poorbetoonist seinaplokkide tootmise eest, mille tehnoloogia vähendab loodusliku savi ja lubjakivi kasutamist, sest taaskasutatakse elektritootmisest ülejäänud põlevkivituhka.
  • Keskkonnaministeeriumi tänukiri – Viljandi Linnavalitsus, keskkonnasäästliku tehnoloogia leidliku kasutamise eest Viljandi linna muruväljakute uuendamisel; MTÜ Ökokratt, rahvusvahelise keskkonnamüra-teemalise konverentsi korraldamise eest; Jüri Ratas, algatuse eest hakata korraldama Euroopa Rohelise Pealinna konkurssi; Kristiine Rebane (Sampo Pank), Tuuli Keerberg (Ragn-Sells) ja Mairi Enok (Lehola keskkonnahariduskeskus) projekti eest, mille käigus valmis Tallinnas Lehola lasteaia õuesõppemajake, mida saavad keskkonnaharidustundideks kasutada kõik Tallinna lasteaiad; MTÜ Türi Avatud Noortekeskuses koondunud keskkonnahuvilised noored (Sänni Noormets, Annika Nõulik, Jaanus Polli, Martin Urve, Andrus Lukjanov, Janell Lohvart, Reino Mänd, Tanel Eensoo, Maria Wagner, Eret Püvi ja Agnes Müürsepp) noortele mõeldud keskkonnateemaliste uurimis- ja teavitustööde läbiviimise eest; Eskaro esimese Eestis EÜ ökomärgisega pärjatud laevärvi Primo 2 väljatöötamise eest; AS Ökosil Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojekti eest.

2009[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnamärgi kasutamise õigus – MTÜ JCI GO Koda algatusel teostunud teavituskampaania "Killerkott tapab. Säästa elusid, kasuta riidest kotti".
  • Keskkonnaministeeriumi tänukiri – MTÜ Ökomeedia säästvat eluviisi propageeriva portaali Bioneer asutamise eest; MTÜ Emajõe Lodjaselts Emajõe märgalasid tutvustavate loodushariduslike lodjaretkede korraldamise eest
  • Keskkonnateoke keskkonnamärgi kasutamise õigus – Torma lasteaed Linnutaja keskkonnahariduse projektide teostamise eest; AS Ragn-Sells jäätmete sorteerimisjaamadesse õppeekskursioonide korraldamise eest
  • Keskkonnaministeeriumi tänukiri – Noorteprojekti NETT ehk Nõnda Edastame Taaskasutust Teieni keskkonnasäästliku mõtteviisi levitamise eest noorte hulgas läbi mitmekülgsete tegevuste (kasutatud rõivaste, mööbli, paberi ümbertöötlemise õpitoad jne)
  • Keskkonnategija keskkonnamärgi kasutamise õigus – Paekivitoodete Tehase OÜ keskkonnasõbraliku toote juurutamise eest (paekivisõlmetest paeliiva tootmine); AS Ecoprint keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi juurutamise eest (ettevõtte trükikoja niisutussüsteemis kasutatakse kogutud sademevett)

2010[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keskkonnategu – MTÜ JCI GO Koda – Lasnamäe rohestamine ja puuistutustalgud Tondiloo pargis (rahaline preemia 15 000 krooni); MTÜ Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO – venekeelsete pensionäride keskkonnateadlikkuse suurendamine (rahaline preemia 15 000 krooni)
  • Keskkonnateoke 2010 tunnustus – Tallinna Tehnikagümnaasium – vanadest autorehvidest jalgrattahoidjad (rahaline preemia 10 000); Rakvere lasteaed Triin – vee-ja keskkonnanädal lasteaias (rahaline preemia 10 000); Tallinna lasteaed Kiikhobu – Laps Linnakeskkonnas (rahaline preemia 10 000); Tarvastu lasteaed Naeruvõru – muusikaline moeetendus MASU (rahaline preemia 10 000); EMI-ECO ja Tallinna Keskkonnaamet – Aegna loodusmaja (tunnustus).
  • Keskkonnategija – Tallinna Vesi – tarbijate keskkonnaalane harimine; Ecometal – naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi väljatöötamise ja juurutamine; MTÜ Viru Folk – jäätmekäitlus suurüritustel; AS Pühajärve Puhkekodu – mahetoidu propageerimine.

2011[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasta Keskkonnategu 2011 – MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus – projekt "Happy Fish" Projekti eesmärk on taastada Emajõe kalade koelmualad ning suurendada Emajõe vanajõgede suudmeid setetest ja luhtadelt võsa puhastamise kaudu. Projektist ei saa kasu mitte ainult kalad, vaid ka looduskaitsjad, kalastajad ja paadimatkajad. Hindamiskomisjon leidis, et nii suurejoonelist looduskaitse projekti pole Eestis enne olnud ning projektis on esindatud nii teaduse pool, keskkonnahariduse pool, sel projektil on ulatuslik positiivne keskkonnamõju.
  • Aasta Keskkonnateoke 2011 – JCI GOKoda "Laste teadlikkuse tõstmine prügi teemal". Projekti eesmärgiks on tõsta laste teadlikkust prügi teemal. Põhirõhk on prügil, prügi sorteerimisel ning prügi taaskasutamise võimaluste näitamisel. Enamus lastele suunatud jäätmeteemalisi projekte on piirkonnakesksed ning kampaaniapõhised, kus erinevad keskkonnamaskotid kannavad laias laastus ühte sõnumit. Eesmärgiks on ühtlustada olemasolevate keskkonnategelaste poolne sõnum, tuues nad kokku nukuetendusse "Prügihunt ja Superjänes" ning keskkonnahoiule kutsuvatesse õppematerjalidesse. Projekti raames valminud nukuetendust näidati pea 6000-le lapsele koolides ja lasteaedades üle Eesti 50-l korral. Etendus salvestati DVD-le, mida jagati kõikidele Eesti lasteaedadele ja koolidele tasuta, tundides kasutamiseks. DVD-l on muuhulgas õppematerjali prügi sorteerimise kohta kodus, infot, mis saab jäätmetest edasi, kuidas taaskasutada prügi ning muud vahvat prügiteemalist materjali. 

2012[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasta keskkonnategu 2012 – mittetulundusühingu Eesti Ornitoloogiaühing keskkonnaõppe projekt "Linnuõpe loodusainete õpetajatele" (rahaline preemia 1000 eurot)
  • Aasta Keskkonnateoke 2012 – MTÜ JCI GO Koda vabaõhuetendus "Naksitrallide metsakool", üldvõitja Etenduse lavastamisel kasutati nukkude ja dekoratsioonide juures ainult jäätmeid või taaskasutusele võetud materjale. Lavastust etendati üle Eesti 67 korral ja pealtvaatajaid oli ca 32 000 inimest. Projekti raames toodeti ja jagati 15 000 pakki prügisorteerimise kaardimängu "Superjänese prügimäng".

2013[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasta keskkonnategu 2013 – MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, projektiga "Talvine aialinnuvaatlus". Tegemist on suurim kodanikuteaduse projekt Eestis, milles osales 2013. aastal 2501 vaatlejat. Projekti raames tuleb jaanuarikuu viimasel nädalavahetusel leida üks tund, minna aeda (parki) ja märkida üles seal kohatud linnuliigid. Aialinnuvaatluse käigus õpivad inimesed talviseid aialinde määrama, toitma neid õigesti ja vastutustundlikult. Samuti on võimalik saadud andmeid analüüsida ning parandada lindude heaolu.

2014[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasta keskkonnategu 2014 – MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, projektiga "Aasta Lind 2014 – jäälind". Jäälinnuaasta algatuse eesmärk oli tutvustada jäälindu kui Eesti üht kaunimat lindu, täiendada teadmisi selle kaitsealuse liigi leviku, arvukuse ja elupaigavaliku kohta ning tõhustada tema kaitse korraldamist. Jäälinnuaasta paistis silma oma tegevuste mitmekesisuse, laia haarde ja kaasamisega ning omas ka olulist looduskaitselist tulemust. Jäälind sai sel aastal tuttavaks kümnetele, kui mitte sadadele tuhandetele inimestele, tegevustes osalesid sajad koolid ja lasteaiad, asutused ja kohalikud kogukonnad. 
  • Aasta keskkonnategu 2014 – SA Things, projektiga Kuhuviia.ee – Kuhuviia.ee on jäätmete ja asjade kogumispunktide kaardirakendus, kust inimene saab infot kuidas vabaneda talle ebavajalikest asjadest nagu vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud või taaskasutatavatest jäätmetest nagu taara, vanapaber, pakendid, ehituspraht jms. Tänaseks on veebilehele koondatud üle 5300 kogumiskoha andmed.

2015[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasta keskkonnategu 2015 – Eesti Kalastajate Selts, projektiga "Kudevate lõhete kaitsmine röövpüüdjate eest". Keskkonnateo eesmärgiks oli suurendada lõhelaste võimalusi kudeajal kudeda ning läbi selle tõsta kalade arvukust. Kokku valvati kalu üle 2000 tunni ja pea 50 vabatahtlikuga. Tabati mitmeid röövpüüdjaid ja samuti saad kätte keelatud vahendeid. Tegu on eelkõige suunatud kaladele ja nende arvukusele, kuid kindlasti ka kümnetele tuhandetele harrastus- ja kutselisele kalurile, kes kalade arvukuse suurenemisest rõõmu tunnevad.

2016[muuda | muuda lähteteksti]

2017[2][muuda | muuda lähteteksti]

2018[muuda | muuda lähteteksti]

2019[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aasta keskkonnategu 2019 – AS Eesti Teed projekti "Mürgivaba teehooldus Saaremaal" eest
  • Tänukiri – Võru Linnavalitsus – Võru linna istutustalgud festivali "ROHELINE VÕRU" raames; JCI GO Koda – JCI Maailmakongressi keskkonnaprogramm -
  • Rahvalemmik – I Land Sound

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Aasta keskkonnategu. Keskkonnatunnustused.
  2. "Keskkonnaminister Kiisler kuulutas välja aasta keskkonnateo ja keskkonnasõbraliku ettevõtte". Keskkonnaministeerium. 25. jaanuar 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2018.