Adavere mõisa kalmistu

Adavere mõisa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kalme külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

Ajalugu

Kalmistut on esimeste seas maininud 1782. aastal August Wilhelm Hupel, kirjutades oma "Topographische Nachrichteni" kolmandas köites, et "mõisa põldudel on kõrgeima võimu loal hiljuti rajatud eraldi perekonna matmispaik".^[1]. On oletatud, et kalmistu rajasid Adavere mõisa tollased omanikud Vietinghoffid millalgi 18. sajandi teise poole alguses, sest esimene teadaolev matus toimus 1761. aastal.^[2]

Kalmistut kasutasid ka 1816. aastal mõisa abiellumise teel omandanud Stackelbergid. Arvatavasti rajati siis ka kalmistut piirav müür, sest värava sepislehtedel olevat olnud Bernhard von Stackelbergi initsiaalid.

Kui 1874. aastal omandasid Adavere mõisa Wahlid, polnud neil vajadust selle kalmistu järgi, sest suguvõsa omanduses oli sellest kalmistust linnulennult umbes 4 km kaugusel paiknev suur Pajusi mõisa kalmistu. Adavere mõisa kalmistu ja selle juures olev talumaa jäid endiselt Stackelbegide omandiks ning kalmistule jätkus Stackelbergide matmine. Viimane teadaolev matus oli 1898. aastal.

Kirjeldus

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes ühe kilomeetri kaugusele edelasse. Müüriga piiratud kalmistu ala pindala on umbes 0,12 hektarit ning seal on 14 haua tähiseid.

Kalmistu kabel

Kalmistu keskosas paikneb matusekabel, mis praegu on varemetes. Kabeli esiküljel on aastaarv "1777", kuid pole teada, mida see aastaarv tähendab. Kabeli viiluvälja kaunistab kolm ümarkaarset nišši, ümarkaarne on ka kabeli värava ava^[3]. Kristjan Valdma on 1926. aastal Põltsamaa kihelkonna kohakirjelduses märkinud, et otsustades akna avauste, katuse servas oleva reljeefi ja hoone üldkuju järgi on kabel gootistiilne. Toona oli kivist hoone valgeks lubjatud seinte ja sindlikatusega.^[4]

Kabelist 1970. aastal tehtud Vello Ranniku fotol oli kohati lagunenud katus veel säilinud. Katusel, otsaviilu lähedal asetses toona metallist rist.^[5]

Kalmistupark

Eesti oludes on huvipakkuv ka kalmistu varajane planeering. Ühe 1887. aasta plaani peal on kalmistuna kujutatud 2,5 ha suurust maa-ala.^[6] Tõenäoliselt oli kalmistu matmisala sama suur kui praegu (umbes 0,12 ha) ning ülejäänu oli tõenäoliselt park.

Sellist kalmistuparki pole teada selle aja muudest Eesti mõisatest. Väikseid pargilaadseid mõisakalmistuid rajati 1890. aastate lõpus (nt Kuremaa mõisa kalmistu), kuid päris metsakalmistu rajati alles 1930. aastatel Tallinnas. Adavere mõisa kalmistul on seetõttu vägagi väljapaistev koht Eesti kalmistupärandis.

Kalmistule maetuid

Ühel, arvatavasti aastatel 1885–1898 tehtud, plaanil on 16 hauda, milles nimeliselt on toodud ära 12 maetut.^[7]

Haua nr	Maetu	Tekst, mis olevat olnud hauatähisel
1	maetu teadmata
2	Helene Louise von Stackelberg, sündinud von Vietinghoff (1772–1800)	Helene Louise von Stakelberg. Geborene von Vietinghoff. unsere geliebte Mutter. geb. d. 13 July. 1772. heimgegangen d. 23 Octbr. 1800. Ich will euch nicht Waisen lassen, ich komme zu euch. Joh 14. v. 18.
3	maetu teadmata
4	Beata Regina von Vietinghoff, sündinud von Fick (1708–1785)	Frau Landeshauptmännin Beata Regina von Vietinghoff. geborne von Fick. Besitzerin von Addafer Immafer und Jömper geb d. 20 August. 1708. gest. d. 20 Januar. 1785. Ich bin der Weg und die Wahrheit und das Leben, niemand kommt zum Vater, denn durch mich. Joh 14. v. b.
5	maetu teadmata
6	maetu teadmata
7	Hermann Karl von Vietinghoff (1737–1812)	Hermann Carl von Vietinghoff. Erbherr aus Addafer. geb. d 13 Febr. 1737. gest d. 3 Sept. 1812. dessen Gemahlin: Johanna Louise v Vietinghoff. geb. v. Bergholtz. geb. d. 17 Febr. 1742. gest. d. 27 Decb. 1809. Christus ist mein Leben, Sterben ist mein Gewinn Philipper 1. v. 21.
8	Johanna Louise von Vietinghoff, sündinud von Bergholtz (1742–1809)	Hermann Carl von Vietinghoff Erbherr aus Addafer. geb. d. 13 Febr. 1737. gest d. 3 Sept. 1812. dessen Gemahlin: Johanna Louise v Vietinghoff. geb. v. Bergholtz. geb. d. 17 Febr. 1742. gest. d. 27 Decb. 1809. Christus ist mein Leben, Sterben ist mein Gewinn Philipper 1. v. 21.
9	Friedrich Konstantin von Rosée (1797–1868)	General Major u Ritter C. von Rosee geb. d. 16 Nov. 1797. gest d 6 Märtz 1868. Jes. 54. v 10. Christus ist mein Leben und Sterben mein Gewinn.
10	Catharina von Rosee, sündinud Stackelberg (1798–1856)	Generalin Catharina von Rosee. geborene Baronesse von Stakelberg. geb. d. 2 December 1798. gest. d 20. Decbr. 1856. Jesus spricht: Ich bin die Auferstehung und das Leben. Wer an mich glaubt, der wird leben, ob er gleich stürbe. Ev. Joh. 11. v 25.
11	Bernhard Caspar von Stackelberg (1768–1845)	Bernhard Caspar von Stakelberg unser theurer Vater. geb. d 12 October 1767. heimgeganged d. Mai 1845. Ich habe dich je und je geliebt, darum habe Ich dich zu mir gezogen aus lauter Güte. Jeremia 31. v 3.
12	Ottilie von Stackelberg, sündinud von Baranoff (1770–1846)	Ottilie v. Stackelberg geb. v. Baranoff. unsere theure Mutter. geboren d. 29 Sept. 1770. heimgegangen d. 27 Juni 1846. Ich habe dich je und je geliebt, darum habe Ich dich zu mir gezogen aus lauter Güte. Jerem. 31. v 3. Ich bin die Auferstehung und das Leben, Wer an Mich glaubet, der wird leben ob er gleich stürbe Joh. 11. v. 25.
13	Julie Hedwig von Stackelberg, sündinud von Ditmar (1806–1887)	Julie Hedwig Baronin Stackelberg verw. Schmidt geb. von Ditmar zu Immafer. geb. d 29 December 1806. gest. d. 9 Juli 1887 In Deine Hände befehle ich meinen Geist. Du hast mich erlöset, Herr, Du treuer Gott. Psalm. 31. v. 6.
14	Otto Karl Hermann von Stackelberg (1800–1873)	Otto Carl Baron Stackelberg. Besitzer von Addafer Immafer mit Werrefer und Hermanshof. geb d 23 October 1800. gest d 25 October 1873. Ich habe Dich je und je geliebt, darum habe ich Dich zu mir gezogen aus lauter Güte. Jerem. 31. v. 3. Ich liege und schlafe ganz mit Frieden. denn Du Herr hilfst mir, dass ich sicher wohne. Pst. 4. v. 39.
15	Eduard von Stackelberg (1811–1864)	Garde Stabs–Capitain Eduard Freyherr von Stakelberg. Erbbesitzer von Addafer. geb. d. 17 Juli 1811. gest. d. 28 Januar. 1864. Ich aber will schauen dein Antlitz in Gerechtigkeit, ich will satt werden, wenn ich erwache nach deinem Bilde. Ps. 17. v. 15. Selig sind, die reines Herzens sind, denn sie werden Gott. schauen. Math. 5. v 28.
16	Helene von Stackelberg (1873–1885)	Hier ruht. in Gott. Baronesse Helene Stakelberg geboren d. 29 September 1873. gestorben d. 2. August. 1885 Also hat Gott die Welt geliebt, dass er seinen eingeborenen Sohn gab, auf dass Alle die an ihn glauben, nicht verlohren werden, sondern das ewige Leben haben. Ev. Joh. 3. v 16.

1920ndatel Põltsamaa kihelkonna kalmistuid revideerinud Helmuth Speeri andmeil on Adavere kalmistule maetud 14 lahkunut^[8]. Lisaks eelpool loetletuile on ta ära nimetanud järgmised isikud:

Erich Johann von Vietinghoff (1699-1761) - Saaremaa rüütelkonna maapealik
Bernhard Caspar Otto von Stackelberg (1841–1898), endine Adavere mõisnik

Pildid

Vaade Adavere mõisa kalmistule.
Foto: Robert Treufeldt, 17. aprill 2011
Hauatähised Adavere mõisa kalmistul.
Foto: Robert Treufeldt, 17. aprill 2011
Adavere mõisa kalmistu kabel.
Foto: Robert Treufeldt, 17. aprill 2011
Adavere mõisa kabel külgvaates 03.05.2025
Adavere mõisa kalmistu ristid 03.05.2025

Viited

↑ Hupel, A.W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Bd. 3, Johann Friedrich Hartknoch, Riga, 1782, lk 304
↑ Ketlin Sirge. "Eesti mõisakalmistud". Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 36
↑ Karuks, M. Elu Adavere mõisas. Tartu Ülikooli avatud ülikooli ajaloo osakonna lõputöö, Tartu 2007, lk 17
↑ Waldmann, K. 1926. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest, Viljandi: J. Nurmbergi trükikoda, lk 33
↑ Adavere mõisa kalmistu ja kabel. Vello Ranniku fotokogu. Kultuurimälestiste register. Vaadatud 10.05.2025
↑ General-Charte von dem sämmtlichen Hofes-Ländereien des im Pernau-Fellinschen Kreise und Oberpahlenschen Privat-Gut Addaffer. 1887. Eesti Rahvusarhiiv, EAA 2469.1.703
↑ "Plan von den Gräben bei der Kapelle zu Addafer und deren Inschriften". Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1862.1.463. Leht 5p, 6.
↑ EAA.1674.2.337 Necropolis von Livland. Bd. IV : Kreis Fellin. Verfasser von Helmuth Speer

Kirjandus

Kristjan Waldmann. "Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest". Tartu 1926
"Omapärane protsess Imavere "kabelikoha" pärast". Sakala nr 107, 12. september 1938. Lk 4
Helle Kull. "Kilde Põltsamaast ja tema lähiümbruse ajaloost". Põltsamaa 1993. Lk 4
Harald Rebane. "Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas". [I osa] Vooremaa, 12. september 1996
Harald Rebane. "Väikekalmistutest Süda-Eestis". // Linnade haljastud ja nende kaitse. Tartu–Tallinn 2001. Lk 102–103
Taavi Pae. "Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused". Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
Valdo Praust. "Mõisaomanike matusepaigad". // Viljandimaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 59 ja 61
Valdo Praust. "Adavere mõis (Addafer)". // Viljandimaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 101
Alo Särg. "Adavere (Addafer)". // Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2012. Lk 10–11
Ketlin Sirge. "Eesti mõisakalmistud". Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013
Kadri Tael. "Põltsamaa kalmistute pärand". III osa. Vali Uudised, 7. veebruar 2014. Lk 6
Robert Treufeldt. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistutepärandis, 3. osa". Vali Uudised, 4. aprill 2014. Lk 5
Varje Õunapuu. "Adavere mõisa kalmistu ja kabel – seisundi analüüs ja konserveerimisettepanekud". Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö. Tallinn 2017

Välislingid

[1] Hupel, A.W. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Bd. 3, Johann Friedrich Hartknoch, Riga, 1782, lk 304

[2] Ketlin Sirge. "Eesti mõisakalmistud". Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Lk 36

[3] Karuks, M. Elu Adavere mõisas. Tartu Ülikooli avatud ülikooli ajaloo osakonna lõputöö, Tartu 2007, lk 17

[4] Waldmann, K. 1926. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest, Viljandi: J. Nurmbergi trükikoda, lk 33

[5] Adavere mõisa kalmistu ja kabel. Vello Ranniku fotokogu. Kultuurimälestiste register. Vaadatud 10.05.2025

[6] General-Charte von dem sämmtlichen Hofes-Ländereien des im Pernau-Fellinschen Kreise und Oberpahlenschen Privat-Gut Addaffer. 1887. Eesti Rahvusarhiiv, EAA 2469.1.703

[7] "Plan von den Gräben bei der Kapelle zu Addafer und deren Inschriften". Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1862.1.463. Leht 5p, 6.

[8] EAA.1674.2.337 Necropolis von Livland. Bd. IV : Kreis Fellin. Verfasser von Helmuth Speer

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]