Adavere mõisa kalmistu

Allikas: Vikipeedia
Vaade Adavere mõisa kalmistu väravale ja kabelile.
Foto: Robert Treufeldt, 17. aprill 2011
Hauatähised Adavere mõisa kalmistul.
Foto: Robert Treufeldt, 17. aprill 2011
Adavere mõisa kalmistu kabel.
Foto: Robert Treufeldt, 17. aprill 2011

Adavere mõisa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kalme külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu rajasid Adavere mõisa tollased omanikud Vietinghoffid umbes 18. sajandi teise poole alguses, sest esimene teadaolev matus toimus 1761. aastal.[1] Kalmistut kasutasid ka 1816. aastal mõisa omandanud Stackelbergid. Võimalik, et nende aegu rajati ka kalmistut piirav müür, sest värava sepislehtedel olevat olnud Stackelbergide initsiaalid. Tõenäoliselt ei kasutanud 1874. aastal mõisa omandanud Wahlid kalmistut, sest nende suguvõsa omanduses oli sellest linnulennult umbes 4 km kaugusel paiknev teine suur kalmistu.

Kalmistule on teadaolevalt maetud 14 lahkunut.[2]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 1 km kaugusele edelasse. Müüriga piiratud kalmistu ala pindala on umbes 0,12 hektarit ning seal on 15 haua tähiseid.

Kalmistu kabel[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu keskosas paikneb matusekabel, mis praegu on varemetes. Kabeli esiküljel on aastaarv '1777', kuid ole teada, mida see aastaarv tähendab.

Kalmistupark[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti oludes on huvipakkuv ka kalmistu varajane planeering. Ühe 1887. aasta plaani peal on kalmistuna kujutatud 2,5 ha suurust maa-ala.[3] Tõenäoliselt oli kalmistu matmisala sama suur kui praegu (umbes 0,12 ha) ning ülejäänud oli tõenäoliselt park.

Sellist kalmistuparki pole teada selle aja muudest Eesti mõisatest. Väikseid pargilaadseid mõisakalmistuid rajati 1890. aastate lõpus (nt Kuremaa mõisa kalmistu), kuid päris metsakalmistu rajati alles 1930. aastatel Tallinnas. Adavere mõisa kalmistul on seetõttu vägagi väljapaistev koht Eesti kalmistupärandis.

Kalmistule maetuid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 36
  2. Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 76
  3. General-Charte von dem sämmtlichen Hofes-Ländereien des im Pernau-Fellinschen Kreise und Oberpahlenschen Privat-Gut Addaffer. 1887. Eesti Ajalooarhiiv (EAA) 2469-1-703

Käsikirjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
  • Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kristjan Waldmann. Põltsamaa kihelkonna minewikust ja mälestusmärkest. Tartu 1926
  • Helle Kull. Kilde Põltsamaast ja tema lähiümbruse ajaloost. Põltsamaa, 1993. Lk 4
  • Harald Rebane. Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas. [I osa] "Vooremaa", 12. september 1996
  • Harald Rebane. Väikekalmistutest Süda-Eestis. - Linnade haljastud ja nende kaitse. Tartu-Tallinn 2001. Lk 102-103
  • Valdo Praust. "Mõisaomanike matusepaigad". - Viljandimaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 59 ja 61
  • Valdo Praust. "Adavere mõis (Addafer)". - Viljandimaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 101
  • Alo Särg. "Adavere (Addafer)". - Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2012. Lk 10-11
  • Kadri Tael. Põltsamaa kalmistute pärand. III osa. "Vali Uudised", 7. veebruar 2014. Lk 6
  • Robert Treufeldt. Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistutepärandis, 3. osa. "Vali Uudised", 4. aprill 2014. Lk 5

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]