Mine sisu juurde

Harald Rebane

Allikas: Vikipeedia

Harald Rebane (7. detsember 1919 Kaliküla, Lustivere vald, Viljandimaa4. märts 2011) oli eesti metsateadlane.[1]

Harald Rebane oli väiketalupidaja poeg ja Tiit Rebase isa.[1]

Ta õppis 1933-1938 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, mille lõpetas 18. lennus. 1947. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli metsamajanduse insenerina. Aastatel 1957–1960 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi (ZBI) aspirantuuris. 1964 kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Lehtpuu-kuusenoorendike formeerumine, nende bioloogia iseärasused ja hooldusraied Eesti NSV lõunaosas".[1]

Rebane oli 1944 Saksa sõjaväes, 1944–1946 Nõukogude sõjavangis. Ta töötas 1946–1951 TRÜ-s ja 1951–1957 EPA-s: metsakasvatuse kateedri vanemlaborant, assistent, Järvselja õppe- ja katsemetskonna teadur ja vanem-tsehhimeister.[1][2]

1960–1963 ZBI oli Rebane metsasektori nooremteadur, 1963–1969 Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratooriumi nooremteadur, 1969–1988 Eesti Metsandusinstituudi vanemteadur.

Harald Rebane on maetud Põltsamaa uuele kalmistule (Vana aed, Jagu 2, 3-5).[2]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Harald Rebase uurimisvaldkonnad olid lehtpuunoorendike kasvukäik naadi kasvukohatüübis, haab noorendike koosseisus, kuuse vegetatsioonikatsed mitmesuguse päritoluga kõdul, üldtootlikkus kaherindelistes puistutes ja metsa looduslik uuenemine 14 kasvukohatüübis.[1]

Kokku avaldas ta ligi 60 teadus- ja umbes 30 aimetrükist.[1]

  • "Haava metsakasvatuslik iseloomustus seljarohunaaditüübi lehtpuu-kuusenoorendikes" // Metsanduslikud uurimused IV. Tallinn, 1965
  • "1967. a. tormikahjustused Eesti NSV turberaielankidel" // Metsanduslikud uurimused VIII. Tallinn, 1970
  • "Kuuse vegetatsioonikatse tulemusi mitmesuguse päritoluga kõdul võrdlevalt metsas kasvanud kuusetaimedega" // Metsanduslikud uurimused XV. Tallinn, 1979
  • "Влияние опада листьев осины и березы на всхожесть семян ели" // Лесоведение 2/1981
  • "Возобновление ели в синузиях мхов под пологом леса" // Лесоведение 6/1983
  • "Üldtootlikkus kaherindelistes puistutes ja hooldusraied" // Metsanduslikud uurimused XXIII. Tallinn, 1989
  • "Eestlaste matusepaik Lübeckis", Postimees, 18. jaanuar 1996
  • "Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas". 1. osa. Vooremaa, 12. september 1996, lk 4
  • "Väikekalmistud Põltsamaal ja lähikonnas". 2. osa. Vooremaa, 14. september 1996
  • "Väikekalmistutest Süda-Eestis". // "Linnade haljastud ja nende kaitse". Tartu–Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk 102-103
  • Harald Rebane, "Andekas Linda Petti on koostanud 20 kulinaariaraamatut", Vooremaa, 31. mai 2008
  1. 1 2 3 4 5 6 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. 1 2 Harald Rebase haud Põltsamaa uuel kalmistul, Haudi
  • Ivar Etverk. "Harald Rebane – 60". // Eesti Loodus 12/1979, lk 816
  • "Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980". Tartu, 1987. Lk 419
  • "Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944". Köide III. Tartu, 1994, lk 361
  • Malev Margus. "Metsateadlane Harald Rebane 75". // Mets ja Puu, 1995, lk 75–76
  • "Eesti aianduse biograafiline leksikon". Tallinn, 1998, lk 113
  • Malev Margus. "Harald Rebane – 80". // Agraarteadus 4/1999, lk 307–308
  • "80 aastat akadeemilist metsanduslikku haridust Eestis". Tartu, 2000, lk 74
  • Malev Margus, Toivo Meikar. "TRÜ Metsandusteaduskond 1946–1951". Tartu 2000, lk 26–27
  • Ülo Tamm. "Harald Rebane 7. detsember 1919 – 4. märts 2011". // Eesti Loodus 6-7/2011, lk 58

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.